See vahesein, mitte eriti paks, seisis keset maja ja selle vastu oli toetunud mu voodi päits. Krohv oli siin suurelt osalt tulele vastu pannud – tõik, mille panin hiljutise krohvimise arvele. Selle seina juurde oli kogunenud tihe rahvasumm ja mitmed inimesed paistsid üht osa seinast piinliku ja innuka tähelepanuga uurivat. Sõnad „imelik”, „ainulaadne” ja muud selletaolised väljendid äratasid mu uudishimu. Astusin lähemale ja nägin valgel taustal just nagu bareljeefi tahutult hiiglasliku kassi kuju. See mulje oli tõesti imestusväärselt täpne. Looma kaela ümber oli köis. Kui ma esimest korda nägin seda ilmutust – millekski vähemaks ei suutnud ma teda pidada –, olid mu imestus ja hirm piiritud. Kui ma aga lõpuks järele mõtlesin, meenus mulle, et kass poodi majalähedases aias. Tulekahjuhäire peale täitus aed kohe inimestega, kelle hulgast keegi lõikas kassi puu küljest alla ja viskas läbi lahtise akna minu tuppa
Üldistava kujutamisel kirjutatakse probleemist või nähtusest üldiselt, detailidesse ei laskuta. Esitlev kujutamine st, et tuuakse probleemi/nähtuse kõige iseloomulikumad jooned välja. Kaldumata detailidesse. Detailses kujutamise viisis esitatakse probleem/nähtuse üksikasjalikult. Näide: Tunnis istuvas õpilased. Eesti keele tunnis istuvad 10 ja 11 klassi õpilased. Kolmanda korruse eesti keele klassis istuvad rahulikult 10 klassi ja tahutult 11 klassi õpilased. MOTO Pealkirjale võib vajadusel lisada moto, mille abil saab viidata teemaarendamise iseloomule või selgitada juttu, näidata autori suhtumist, motiivis arenduse vms. Moto tavaliselt mingile kirjanduslikust allikast valitud juhtlause või tekst. Enamasti on motodeks tsitaadi proosateostest või luulest, aforismid, vanasõnad ning kõnekäänud. Moto peab aitama teksti ideed avada, ainult sel juhul on tema kasutamine õigustatud. Pealkiri
annaabi.ee 
