Historitsismi ajal toimus oluline muutus ka suhtumises ehitusmaterjalide kasutamisse. Jõuti järeldusele, et hoone materjal peaks peegelduma tema stiilis ja ilu tulenema kasulikkusest. Tähelepanu hakati pöörama puidule, tema väärtustamisele. Loodi uus stiil, lähtudest just puidust kui ehitusmaterjalist, n-ö puuehitusstiil. Inspiratsiooniallikaks said selle stiili puhul keskaegsed talupoeglikud hooned, mis olid gooti kõrgstiiliga võrreldes loomulikult tahumatumad. Puithoonete rajamine on Euroopa rahvastel au sees olnud juba iidsetest aegadest, kuid kõige ilmekamaid näiteid võib leida mägialadelt. Seetõttu võeti kasutusele nimetus ,,Sveitsi stiil". Hooneid hakati kaunistama puitpitsiga. Eestis on palju puitehitisi hävinud, kuid säilinud on näiteks Kohala, Kulina, Emumäe, Roodevälja ja Põdrangu, mis kõik asuvad Lääne-Virumaal ja on kõrgema pealeehitisega ühekorruselised hooned
kogemuste üle. 2.4 Mida nad arvavad teistest Inglased tunnevad loomupärast umbusaldust kõige tundmatu vastu ning eriti ilmekalt avaldub see nende suhtumises omaenda maa geograafiasse. Iidsetest aegadest peale on Inglismaa jagunenud lõuna- ja põhjaosaks. Lõunaosa elanikud arvates lõpeb tsivilisatsioon kusagil Watford Gapi lähedal. Ta usub, et mida kaugemale sellest punktist minna, seda punasema näoga, tahumatumad ja lausa jämeduseni otsekohesemad on sealsed elanikud. Need omadused kannab ta suuremeelselt jaheda ilma arvele. Põhja-Inglismaal aga uinutatakse lapsi hirmulugudega sellest, kui salakavalad on inimesed seal ,,all lõunas". Toonitatakse nende hellitatust, nende pirtsutamist toiduga ja nende kergemeelset suhtumist kõikidesse asjadesse, millel tegelikult vähegi kaalu on. Mis puutub naabritesse, kes elavad Briti saartel , siis pole inglastel vähimatki kahtlust oma ülimuslikkuses.