Tempel nelinurkne, müüriga eraldatud, pealt lahtine. Väravaehitist nimetatakse pülooniks, selle juurde viivat teed ääristasid tavaliselt sfinksid. Püloone, sambaid ja müüre katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid. Põhilise osa moodustas sammasõu, selle taga oli sammassaal, kuhu tohtisid siseneda aristokraadid, preestrid ja vaaraod. Selle taga olevates ruumides tohtisid käia ainult preestrid ja vaaraod. Kasutati sambaid, taimevormilisi ning ka 16-tahulisi. Suuremad templid: · Karnaki (Teeba lähedal) · Luksori (Teeba lähedal) · Ramses II matusetempel (Teeba lähedal) · Hatseptsuti matusetempel (Teeba lähedal) · Abu Simbeli kaljutempel (lastud ehitada Ramses II poolt) Uue riigi ajal loobuti püramiididest, matma hakati kaljuhaudadesse. Need on kogunenud Kuningate Orgu, kust on leitud ka rüüstamata Tutanhamoni haud. 6. teema Egiptuse kunst
kolmikkiirroided. Oleviste koor oma monumentaalse selguse ja dekoratiivvormide graafilise teravusega on Tallinna hilisgooti ehituskunsti üks stiilipuhtamaid ja meisterlikumaid teoseid. Katariina kloostrikirik: Oli Tallinna kõige pikem kirik. Juba 13. saj lõpul rajatud ehitis, mille idapoolse osa all oli mahukas krüptitaoline võlvkelder. Ehitamine lõp. 15. saj. alguses, oli iseseisva kooriehitiseta pikk kodakirik. 7 paari 4-tahulisi piilareid jaotasid ruumi 3-ksavaraks ristvõlvidega lööviks. Kiriku aknaavad ehitati hilisgootikale omaselt kõrged ning laiad, mistõttu suur ruum kujunes valgeks ja rahulikuks. Nagu tavaliselt dominiiklaste kirikus, nii puudus ka siin läänetorn. Osaliselt seda asendas hoone kaugnurgas kerkiv 4-tahuline väike trepi- ja kellatorn. Niguliste: 13.saj püstitatud lai madal kodakirik rekonstrueeriti matkides suuri katedraale kõrgeks basiilikaks
annaabi.ee 
