öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas. Vähem kui 150 aastaga on vaaraosipelgas, tänu inimese tahtmatule kaasabile, jõudnud kõigile mandritele ja vallutab üha uusi alasid. Troopikas elab vaaraosipelgas peamiselt vabas looduses, pesitsedes mullas, kivide all, teiste sipelgate ja termiitide pesades, kuid tungib ka inimelamutesse. Euroopas on külmakartlik vaaraosipelgas täielikult kolinud hoonetesse. Mida kaugemale põhja poole, seda rohkem on ta levik seotud asulate ja linnadega, kus leidub köetavaid hooneid. Suurlinnades elab ta ka tänavate all, soojustrasside läheduses, levides neid
vaimuseisundite kohta. Kaks lähenemisviisi: hariliku keele filosoofia: analüüsis keele tavakasutust(Ryle, Wittgenstein). Loogiline positivism: suund keele parandamisele, ideaalkeelele(Carnap, Hempel). Ryle biheiviorist?. Ryle soovis näidata nii dualistlike kui reduktsionistlike arvamuste ekslikkust: inimesel on kaks paralleelselt jookvat elulugu(vaimne, füüsiline); tahtlikule käitumisele eelneb alati varjatud tahteakt ning tahtmatule käitumisele see ei eelne. Käitumine on intentsionaalne käitumine, tähenduslik käitumine, mitte kehaliigutuste mehaanika. Biheiviorism ja positivism. Hempel ja tema „Psühholoogia loogiline analüüs“. Loogilistele positivistidele oli omane usk teaduste ühtsusse. Hempel tahtis näidata, et psühholoogia on füüsika eriharu. Verifikatsionistlik keelekäsitlus – mitteanalüütiliste lausete tähendus seisneb nendes avalikes olukordades,
tulevikus. Tihti on turu puudumise põhjuseks see, et tegemist on avalike hüvistega. Kui turud ka eksisteerivad, ei ole need alati konkureerivad. Mikroökonoomikast on hästi teada, et monopolistlikud või mittetäiusliku konkurentsiga turustruktuurid võivad viia efektiivsuse vähenemisele. Välismõjud Nagu eespool juba mainitud, on välismõjuga tegemist siis, kui isiku tootmist või tarbimist puudutav otsus mõjutab teise isiku kasulikkust või tootmist tahtmatult, ja kui sellisele tahtmatule mõjule ei järgne mingisugust kompensatsiooni. Eelmises loengus vaadeldud varade efektiivne paigutamise juures elimineerisime me välismõjud mõnede kasulikkust ja tootmisfunktsiooni puudutavate oletuste abil: (kasulikkus tuleneb ainult kaupade tarbimisest ja toodangu maht sõltub ainult nendest (kahest) sisenditest, mida kasutatakse. Praktikas aga mõjutab nii tarbijate kui tootjate käitumine teisi tarbijaid ja tootjaid, ja neid mõjusid ei kompenseerita.