Töövarjupäev Töövarjupäev on justkui aken tulevikku, kust on võimalik vaadata, milline võiks välja näha üks tööpäev sinu hilisemas elus. Tõenäoliselt on 10. klass juba aeg, mil noorukil on tekkinud vähemalt mingisugusedki mõtted selle kohta, mis teda huvitab ning missugune amet tal tulevikus olla võiks. Mõni teab juba lapsest saati, et tahab saada arstiks, teine aga teab vaid, et tal läheb hästi ajaloos ja geograafias. Kuid isegi kindlalt arstiks saada tahtjal ei pruugi olla päris õiget ettekujutust arsti tavalisest tööpäevast. Siin tulebki appi töövarjupäev, mis paneb meid, õpilasi, uutesse põnevatesse olukordadesse ning annab aimu tuleviku tegelikkusest või siis näitab ära, et mõttes valitud amet ei sobi ikka üldse. Samuti õpetab meid töövarjupäev. Õpilaste tänavune töövarjupäev oli 20. novembril. Eks iga uus asi tekitab ärevust ja põnevust. Kõik olid juba pikalt oodanud, et saaks ühe sügisese neljapäeva
(tingimusteta positiivset suhtumist e. aktsepteerimist) ning kongruentsust (ehedust, iseenesega kooskõla). Humanistliku teooria kohaselt ei sobikski neid oskusteks, vaid pigem võimeteks nimetada. Potentsiaal on mõiste, millega humanismis sagedasti kokku puutume. Need on siis mitte õpitavad ravimisoskused, vaid pigem isksuseomadused, mis peavad terapeudile kaasa sündinud olema. Ega sellepärast maksa kellelgi inimeseaitajaks saada tahtjal muretseda, ilmselt on tal need kolm võimet sünnipäraselt nagunii olemas, kuna humanistliku teooria kohaselt kaasasündinud potentsiaal igaühel üsna suur on. Tõeline empaatia (accurate empathy) on võime mõista kliendi sisemaailma ja võime sellest arusaamisest ka kliendile teada anda. Empaatia ei tähenda tunda sedasama, mis klient, vaid võimet kujutleda, mis klient tunneb. Tingimusteta positiivne suhtumine (unconditional positive regard) tähendab kliendi
annaabi.ee 
