TSIVIILKOHTUMENETLUS UURIMISPRINTSIIP Uurimisprintsiip kehtib hagita menetluses, st kohtul endal on kohustus tõendeid koguda ja asjaolusid selgitada vastavalt TsMS § 5 lg 3. Siin ei saa rääkida võistlevusest, sest hagita asjades puudub tavaliselt vastaspool.( Näiteks surnuks tunnistamise puhul). Siin peab kohus ise erapooletult tõendeid koguma. Hagita menetluses vaadatakse läbi isiku paigutamine kinnisesse asutusse tema tahtevastaseks ravimiseks. Peab jälgima, et seda ei kasuta ära varalistest huvidest tingituna sugulased. Uurimisprintsiip ei välista asjast puudutatul iskul ise kohtule tõendeid esitada. HEA USU PÕHIMÕTE Kohtumenetlus toimib hea usu põhimõttel. Et vältida pahatahtliku hageja tegevusest lähtuvaid kostja kulutusi, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kolmandas osas reguleeritud menetluskulud ja tagatised sh riigilõiv, kautsjon ja kohtuvälised kulud, eksperditasu.
kaudse valdaja omavoli eest. 3. Võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Välistamaks sissetungimise ebaseaduslikkust, peab valdaja tahte vastane sisenemine olema kaetud konkreetse seadusest tuleneva lubatavusklausliga. Omaselt tungitakse võõrasse hoonesse ilma omaniku nõusolekuta, st tahtevastaselt. Sellist võõrasse hoonesse, ruumi, või piirdega alale tungimist saab pidada omavoliliseks sissetungiks KarS § 266 lg 1 mõttes. Hoonesse sisenemist tahtevastaseks ka siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud (nt sisenemise hetkel pole valdajat üldse kohalgi). Lisaks peab süüdlane taotlema ja ka saavutama valdajalt nõusoleku. omavoliline sissetungimine kuulub karistusseadustikus avaliku korra vastaste süütegude hulka. Omavolilise sissetungimise näol on tegemist formaalse vältava süüteoga, mis algab kaitstud alale sisenemisega ja lõpeb sealt väljumisega. Omavolilise sissetungi kaasneb kriminaalvastutus süüteo toimepanemise eest.
annaabi.ee 
