on tervisliku seisundi häired nagu somaatilised haigused ja haigusjärgsed seisundid 3. Parandusõpe toimub põhikooli osas. Selles osalevad lapsed õpivad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi. Tunni eesmärk on aidata last ainetundides paremini hakkama saada, aidata kaasa õpioskuste kujunemisele ja anda positiivseid eduelamusi. Parandusõpe ei ole järeleaitamistund. Seal ei tegeleta ühe kindla ainega vaid arendatakse lapse psüühilisi protsesse, tunde- ja tahtevalla ning õpioskusi.4 Tund on üles ehitatud kasutades spetsiaalseid võtteid ja ainealaseid materjale nii, et see arendaks lapse taju, mälu, tähelepanu, kõne, mõtlemisoperatsioone, enesekontrolli, õpioskusi jm5. Erinevate valdkondade arendamiseks on eri võtted. Parandusõppe õpetaja eesmärk on aidata õpilast ja suunata teda, et tal tekiks õpioskus. Õpetaja loob võrgustiku õpilase, aineõpetaja ja lapsevanemate vahel, kes kõik järgivad samu
Hälbiv käitumine on korduv ja üsnagi püsivalt esinev võimetus, oskamatus või soovimatus allutada end ühiskonna/keskkonna poolt esitatud nõudmistele või normidele. Hälbiva käitumise kujunemisel on olulise kohal ka lapse pedagoogilis - kasvatuslik hooletussejätmine, s.t õpilase tagasihoidlikumaid tunnetustegevuse võimeid ja tema kiiremat väsimist ei panda tähele, ta ei saa õigeaegset õpiabi, mistõttupidev ebaedu tunne kombineerub tema tunde- tahtevalla arengu nõrkusega, ebaküpse sotsiaalsusega ning motivatsioonivaegusega olla tubli klassikaaslane ehk õpilane. Käitumisprobleemid võimenduvad nii lapsel endal kui halveneb ka õpetajate suhtumine õpilasse. Õpetajatel on vaja nende laste erisusi tingimata märgata ja osata/vaevuda neid siduma õppimise probleemidega ning ennekõike aidata lapsel toime tulla just õpiraskustega, et õpilane saavutaks mingigi eduelamuse, mis on/võib olla võtmeks käitumisprobleemide ennetamisel