Mõtted varieeruvad oma võimetusest kuni tugeva alavääristamiseni. Endas nähakse vaid vigu, mis võib viia enesesüüdistus- või patuluuluni. Depressiooni puhul ei paku haigele miski lohutust ega rahuldust, ei tunta millestki rõõmu. Armastustunne, hellus, õrnus lähedaste inimeste vastu on kadunud. Inimeste rõõm ja naer on muutunud vastumeelseks, neile ei osata kaasa elada. Võimetust teistega rääkida põhjendab haige emotsionaalse tuimusena kliiniliselt valulik tunnetus. Tahteaktiivsus alaneb erineva intensiivsusega. Kerge depressiooni puhul on haigel raske end kogu aeg sisemiselt tegutsema sundida. Ka talle antud ülesandeid võib haige teostada osavõtlikult. Raskemal juhul alaneb teotahe niivõrd, et haige tegutseb vaid välisel initsiatiivil. Kõige intensiivsemal juhul istub või lamab haige tundide kaupa liikumatult. Talle ei mõju teiste isikute stimuleeriv kõnelus ega eeskuju. Äreva depressiooni korral on haige meeleolulangusel sisemise pinge ja ärevuse varjund
Insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Ajukoore ala mis jääb külgvao alla, kaetud operculumiga. Jaguneb anterioorseks ja posterioorseks, jagatud ajuarteri järgi. Funktsioonid: - Vistseraalsed signaalid, kehaseisundite tuvastamine ja interpreteerimine, interotseptiivne teadlikkus, representeerib somaatilisi markereid - Südamelöökide kontroll ja subjektiivne teadlikkus nende kohta - Valuaistingute töötlus ja interpreteerimine - Meeleolu ja tahteaktiivsus - Isu kontroll - Ärevusreaktsioonid, emotsionaalse info töötlus - Sotsiaalse info töölus - Emaliku seose teke - Kuulmis ja maitsmisinfo Oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid - Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired - Visuaalse-, kuulmis-, ja muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - Kontekstitiaju häire - Kõne mõistmise häire - Pikaajalise mälu häire - Isiksuse ja afekti muutused