Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Pigmendid on enamasti valgus- ja leelispüsivad. Mineraalsed tehispigmendid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga (kriit, kaoliin, talk,jne.). Orgaanilised pigmendid leiavad ehitusel vähem kasutamist. Tähtsamad org.pigmendid on tahmapigmendid, aniliinpigmendid, antratseenpigmendid jne. Tugeva värvimisvõimega. Metallpigmendid saadakse mingi metalli pulbriks jahvatamisel. Metallpigmendid on hea korrosioonikaitse võimega. Pigmentide omadustest tähtsamad on: valguspüsivus, keemiline püsivus, ilmastikukindlus, korrosioonikaitsevõime,kattevõime, värvimisvõime, jahvatuspeenus, erimass, õlimahtuvus, mürgisus. Nr 59 Tähtsamad värvide liigid
kollased - kroomkollane, pliikollane; sinised - lasuur, ultramariin; pruunid - rauapruun, mangaanpruun; mustad - rauamust, koobaltmust. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga. Näiteks kriit, kaoliin, talk jne. Orgaanilised pigmendid. Neid kasutatakse ehitusel vähe. Tähtsamad orgaanilised pigmendid on: tahmapigmendid, 220 aniliinpigmendid, antratseenpigmendid jne. Orgaanilised pigmendid on tugeva värvimisvõimega. Metallpigmendid. Neid saamiseks jahvatatakse mingi metall pulbriks. Kõige rohkem kasutatakse: alumiiniumpigmenti, pronkspigmenti. Metallpigmente kasutatakse korrosioonikaitseks. Pigmentide omadused: Omadus Omaduse kirjeldus