Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tahkumistemperatuurid" - 3 õppematerjali

Soojusnähtusi iseloomustavad suurused
18
ppt

Soojusnähtusi iseloomustavad suurused

 Õpikust ptk III lugeda.  Vihikust õppida  KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID.  TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE. 2 Sulamine ja tahkumine  Sulamine –  aine muutub tahkest olekust vedelaks.  Tahkumine –  aine muutub vedelast olekust tahkeks.  Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur.  Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed.  SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 3 t/C  40  20     10   soojenemin     e  sulamin e 0                    aeg

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
Soojushulk
18
ppt

Soojushulk

klassile 1 Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID. TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE. 2 Sulamine ja tahkumine Sulamine ­ aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine ­ aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur. Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed. SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 3 t/C 40 20 10 soojenemine sulamine 0 aeg -10 Soojenemine 4 Sulamine ja tahkumine Sulamisel saab keha energiat/ soojust juurde, tahkumisel energia/soojus eralduvad. Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = m

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
Konspekt eksamiks
25
docx

Konspekt eksamiks

Kristalne ­ osakesed paiknevad rangelt tasapinniti; kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur; füüsikalised omadused on anisotroopsed e vektoriaalsed. On ruumvõre e kristallvõre. Enamik igapäevaelus ja tööstuses kasutatavatest matejalidest. (metallid, kivimid, soolad, oksiidid). Amorfne ­ osakeste paiknemine ruumis on suuremal või vähemal määral ebakorrapärane; puuduvad kindlad sulamis- ja tahkumistemperatuurid; füüsikalised omadused on isotroopsed; amorfne aine on füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid muudab aja jooksul raskusjõu tõttu oma kuju, nt pigi, mis pinnal seistes muutub ajapikku lamedaks Klaasjas ­ aine saab olla nii kristalne kui amorfne (klaas), on võimalik viia ühest olekust teise; ühe ja sama aine kristallilise ja amorfse vormi keemilised omad võivad olla erinevad (amorfne hõbe lahustub vees). Amorfsed ained muutuvad kristallilisteks sulami ülikiirel jahutusel.

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
279 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun