just väljast lumest mängimast naasevad lapsehoidja Anne-Marie ja Nora ning Torvaldi kolm last. Lapse hoidja saadab ta kõrval tuppa kus ta on temale kuuma kohvi valmistanud ja hakkab ise hoogsalt lastega tegelema- siis mängima peitust. Lõbu jääb lühikeseks kui esikusse ilmub Krogstad kes palub Noraga paar sõna rääkida. Nora viib lapsed kõrval tuppa ja rahustab neid, et võõras mees ei tee mammale haiget ning sulgeb siis ukse. Krogstad on tulnud halbade tahetega, esiteks manipuleerib ta Norat tunnistama, et nagu tema kogemustest kõigil abielu meestel nii ka Noral on mõjuvõimu oma mehe otsuste üle ja ka tema märkas Lindet ning lauasb nagu Liden ka Noral, et tunnevad üksteist ja samas on ka tema kahtlused nüüd selged, et Linde jaoks tõenäoliselt ta vallandatakse. Räägib ka veel lühidalt oma loost kuidas ta halva tembuga hakkama sai ja ühiskond teda siis sõimas ja temasse halvasti suhtus- kuid oma sirguvate
Alateadlik). Tahteline käitumine on teadvustatud. Mõlemad käitumise liigid on aga läbipõimunud. Tahe on suhteliselt hilja väljaarenenud psüühiline tegevus, mida hinnatakse tugev-nõrk skaalal. Tahe on täiendav aktivatsioon tegevusele, millel on muidu nõrk või vastuoluline motivatsioon. Motivatsioonid paigutatakse tahte abil hierarhiasse ning allutatakse ühele eesmärgile – s.o. enesekontrolli aluseks. Tahtel on ka kõlbeline külg, mis tähendab inimese piiratust teiste inimeste tahetega. Tahteaktis on võimalik eristada kolme aspekti: - eneseregulatsioon - motivatsion - vaba valik (pigem moraalne nähtus) Tahte psühhofüsioloogilised alused Tahte aluseks on aju suurte poolkerade otsmikusagara töö ning kõnekeskuste ja otsmiku vahelised funktsionaalsed seosed. Tahtlikud toimingud otsustab aju, sest nende aluseks on muutus ajukoore aktiivsuses. Teadvus kaasneb väikese hilinemisega aju otsusele (!)