lapsed küll näha, kuid neid ei kuulatud. Tänapäeval lapsevanemad küll tunnustavad lapse vabadust, kuid sellel ei ole sageli sama tähendus nagu selle oli enda jaoks lahti mõtestanud Montessori. Vabadus ei tähenda, et saame teha ükskõik, mida me tahame, seda eriti kui me oleme lapsed. Lubades lastel teha, mida nad soovivad, surub see neid kapriiside ja emotsiooni 10 põhjal tahetavate soovide valda. Need on aga tihti ennasthävitavad nii enda, teiste kui ka keskkonna suhtes. Reaalsuses tähendab aga vaba olemine kontrolli enda üle, võimet võtta vastu otsuseid mitte tunnete ja emotsioonide ajel vaid vaba valiku põhimõttel. Selleks, et lapsed ehitaks sellise enesedistsipliini, peavad täiskasvanud olema oma ootustes ning nõudmistes kindlad, õiglased ja järjekindlad, seda lapse sündimisest alates. Arutledes
järgimine on eriti oluline just karistusjärgselt kinnipeetavate suhtes. Oleks ju mõttetu loota, et ainult isiku ühiskonnast eemaldamisega ja tema sotsiaalse suhtlemise kitsendamisega, mis isiku kinnipidamisega paratamatult kaasneb, integreeruks ta kinnipidamise järel kergemini ühiskonda, eriti arvestades, et kuritegu väljendab mingil määral ka süüdlase kohanematust õiguskorraga.38 Nii tekitab tänane regulatsioon kahtlemata küsimuse karistusjärgse kinnipidamisega saavutada tahetavate eesmärkide täitumisest, mis omakorda muudab küsitavaks selle vajalikkuse ja õiguspärasuse. Et meede tooks kasu ka pikemas perspektiivis, tuleks seda täiendada teatud kindlate rehabilitatsiooniprogrammidega või näha ette eraldi kinnipidamisasutuste rajamine ohtlike kurjategijate jaoks nagu on seda tehtud enamikes riikides, kus on lisaks süül põhinevale karistusele võetud kasutusele ka mittekaristuslik sunnivahend. 36 Saar, J
annaabi.ee 
