sageli piisab verejooksu peatamiseks. 32. Ajupõrutusega laps kuidas aitate? Tagada rahu ja panna võimalusel kannatanu lamama külili püsiasendisse. Teadvusekao puhul toimetada laps haiglasse. Peavalu ja iiveldustunde püsimise tõttu viia laps haiglasse. Äratada öösel 2-3 tunni järel teadvustaseme selgitamiseks. 34. Lapse elustamine. Hingamisteede avamisel painuta pead ettevaatlikult tahapoole, liigsel tahapainutamisel võivad lapse hingamisteed sulguda sissepuhumisel kata suuga lapse suu ja ninasõõrmed kasuta 15-20 sissehingamist minutis puhu õhku kopsudesse vaid niipalju, et lapse rindkere tõuseks vastsündinu puhul kasuta ainult 1-2 sõrme, väikelapse elustamisel vaid üht kätt surumisel kasuta sellist jõudu, et rinnak liiguks sissepoole 1-2 cm ja väikelapsel 2-3 cm 35. Õige rühi kujundamine.
Eriti rasked kukkumised on sellised, kus kukkumise kõrgus on kolm korda nii palju kui patsiendi kehapikkus või sellest enam. Lastel on näiteks pärast aknast allakukkumist sagedased ajutraumad, kuna pea on lapse raskeim kehaosa ning puutub seetõttu esimesena maapinna vastu. Täiskasvanud püüavad kõigepealt maanduda jalgadele. Kui jalad on maas, painutatakse keha veel liikumises oleva pea, kehatüve ja vaagna kaaluga taha. Seejuures surutakse lülisammas kokku ja patsiendi tahapainutamisel venitatakse see üle. Lõpuks kukub patsient istmikule ja väljasirutatud kätele. Võimalikeks vigastusteks on kandluumurrud, vaagnavigastused, lülisamba kompressioonmurrud või fleksioonvigastused ja randmeluumurrud. Kui patsient ei maandu algselt jalgadele, vaid maandub pea peale, tuleb analüüsida energia jaotumist pärast kokkupõrget peast allapoole. See mehhanism on tüüpiline vigastustele, mis tekivad pärast madalasse vette hüppamisel peaga vastu põhja põrgates
annaabi.ee 
