Seda ma tean! See on kahe inimese samastumine,näha elu läbi roosade prillide. Tunda üksteisest rõõmu ja nautida seda aega kuni seda veel on. Ka vahemaa ei tohiks kustutada seda leeki,mis on alles lõkkele tõusnud. On ju olemas Telefonid, kaasaegne internet ja samuti ka kirja kirjutamis võimalus siiani. Öised head-ööd sõnumid,pikad telefonikõned või ka mõni pisem hea sõna või ütlus sellest,et inimene on kallis,teeb tuju alati rõõmsaks,tekitab tunde ,et ei tahaksi tema kõrvalt ära minna. See on teise inimese väärtustamine ja oma ellu seadmine. Julgus näidata kogu maailmale,kellega oled ennast sidunud, kellega tahaksid veeta terve elu kuni vanaduspõlveni,kasvatades terveid ja tugevaid lapsi. Lapsed on looduse ime, kelle kasvades kasvab ja uueneb ka ühiskond. Elu võtab ja annab. Kord on see valus, kord jälle vajalik, teisel hetkel mõtleme miks meile kallid inimesed peavad minema. Aga selline see elu on ja seda
Uuri mus koosn eb kah est suurest peatüki st ja ne nde al atee madest ,ko kkuvõttest ,li sast j a kasutatud kirjan dusest , ag a mi ll est n eed tä psel t räägi va d , kuu lete kohe . Min u u uri mus lai end ab j a arenda b mõn inga l määral sil maringi ja on vä ga kasul i k i ni mestel e , ke s sell est tõep ool est huvi tu vad j a sel le kohta ro hkem teada tahaksi d, ku id ei o ska kuski lt otsid a eg a kü si da . 3 FOOBIA KUI SELLINE Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on
pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 1) ainsuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on identne kõnelejaga. Nt mina lähe/n, tahaksi/n teh/a. Pöördelõpp (EKG nimetab sedagi tunnuseks) on -n; 2) mitmuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on kaks või enam ning üks neist on identne kõnelejaga, nt me ela/si/me, ole/me tutvu/nud. Lõpul on kaks allomorfi: -me ela/me), -m (ela/ge/m); 3) ainsuse 2. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on identne kuulajaga, nt sa ole/d te/i/nud; tee suu lahti. Lõpul on kaks allomorfi: -d (ela/d, küsi/d) ja 0 (sa ela; ei ela), mis esineb käskiva
annaabi.ee 
