koosnev uus erakond Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Mina isiklikult tema poliitikat samuti ei poolda.
*liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabastati enamik poliitvange, *glasnost 1986 avalikustamine, Aleksander Jakovlev, presidentaalne süsteem 1989 Gorbatsov, *partei roll vähenes, *rahvuslik liikumine liiduvabariigis, *1989-1991 tagurlane/vanameelne, Kartis, et NSVL laguneb. Välispoliitika - *suhete parandamine lääneriikidega, *kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta, *lõpetati terrorismi rahastamine, *Afganistani sõja lõpetamine, *desarmeerimine, *Breznevi doktriini lõpetamine algas Praha kevad, * Tsernobõli avalikustamine, *90 lõpetasid tegevuse VMN, VLO. Juhid enne Gorbatsovi - *uskusid kommunismi, *tsensuur, *rasketööstuse
* 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees * 20012004 Tallinna linnapea * mrts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees * 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister * 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Hinnangud Savisaarest rkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist ks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja vimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest vimult eemal hoida. [redigeeri] Tunnustused ja tiitlid * 1986 Ajakirja Looming 1985. aasta publitsistika aastapreemia artikli "Toitlusprobleemi mned tahud" eest * 1987 Tartu Riikliku likooli majandusteaduskonna rndauhind "Majandusmte" * 1988 Juhan Smuuli kirjanduspreemia * 1995 Pressivaenlane * 2001 Riigivapi II klassi teenetemrk * 2005 Kolme The orden (Lti krgeim orden)
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis, 1969 lõpetas
12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees 20012004 Tallinna linnapea märts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea 1.7 Hinnangud Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1986 Ajakirja Looming 1985. aasta publitsistika aastapreemia artikli "Toitlusprobleemi mõned tahud" eest 1987 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna rändauhind "Majandusmõte" 1988 Juhan Smuuli kirjanduspreemia 1995 Pressivaenlane 2001 Riigivapi II klassi teenetemärk 2005 Kolme Tähe orden (Läti kõrgeim orden) 2006 Riigivapi I klassi teenetemärk 2007 Tallinna vapimärk
Selle võitluse alustajaks oli äge kommunist Gustav Naan. Haritlaste vastu toimunud võitlust juhtis Max Laosson. Võimuvõitlus toimus juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. Murang toimus 1950. aastal EKP XIII pleenumil, kui võimule tulid Venemaa eestlased. Algas rünnak rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu vastu. Käbin sai EKP juhiks, Päll vahistati. XII pleenumi tulemusena karistati haritlasi kodanliku natisonalismi eest. Käbin ei olnud siiski läbini tagurlane. Ta oli hea kombinaator. 1950ndate alguses tegutses põrandaall 30 noorte rahvuslaste organisatsiooni. KGB likvideeris need. 1960ndate alguses tekkisid mõned profasistlikud rühmitused - need likvideeriti KGB poolt veel kiiremini, kui nad tekkida jõudsid. 1975 - NSVLiit lõpetas lääneraadiote leviku segamist Helsingi konverentsi otsuse tulemusena. 1960ndate sulaajal arvasid paljud eestlased, et tekkinud suhtelist vabadust saaks ära kasutada komparteiise
Vastukaaluks kehtestas Breznev korra, et kõik majandus otsused tuleb kinnitada poliitbüroos. NLi majandus laienes ekstensiivselt loodusressursside müümise arvelt. Majanduse aparaat oli kokku kasvanud poliitilese võimuaparaadiga. Väga tähtis osa oli sõjatööstusel. Tekkis ametnike ringkäendus ja telefoniõigus. Hakkas tugevnema varimajandus ja korruptsioon. Partei juhtkonda oli tekkinud reformaatorid ja tagurlased. Breznev oli neostalinistlik- tagurlane. Tahtis Stalinit rehabiliteerida. Komparteid hakkas valitsema gerontokraatia ehk vanade meeste võim. Poliitbüroo keskmine vanus tõusis 68 aastani. Tugevnes dissidentilk liikumine. Alguses avalikult, hiljem läksid dissidendid põranda alla. Nendega võitles partei ideoloogia sekretär Suslov ja KGB ülem Juri Andropov. 56 4.8.10 JURI ANDROPOV 1982-1984 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.11 KONSTANTIN TSERNENKO 1984-1985 - NLKP KK I SEKRETÄR.
annaabi.ee 
