Kogu ehitisega seostatud ujula arhitektuurilises lahenduses domineerib kompositsiooni ääristav ümar plastiline trepikojatorn. Telliskonstruktsioonis ja gaasbetoonplokkidest hoone on osaliselt viimistletud puhta vuugiga punaste fassaaditellistega. [11] Koolikompleks on projekteeritud võimalikult suur, kuna sel ajal oli raske ehitusluba saada- lihtsam oli juurdeehituse õigust hankida, seetõttu õmmeldi nö pintsak nööbi külge. Kool jätab soliidselt tagsihoidliku inseneri funktsionalismi esindava eestiaegse koolimaja vaid väikeseks killuks oma suurejooneliselt vormiküllases juurdeehituses. Maanteelt viib koolini stalinistlikult toretsev telg. Samas on uute tiibade moodustatud siseõues de Chiricole omast metafüüsilisust. [4] Hoones tegutseb ka täna kool, eelkirjeldatud põhimahud on säilinud. Osaliselt on asendatud avatäiteid, silma torkab nõukogude perioodi lõpukümnendile iseloomulik halb ehituskvaliteet
aatrium. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel ola ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelöövilised basiilikad: Santa Costanza /4. sajand/, Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas /5. sajand/. Viielööviline basiilika: Peetri kirik /lammutati 15.sajand/ Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad, mille vormid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame (vahel kassettlagi), mõnikord puudus - paistsid katusesarikad. Lihtsa ja tagsihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti keskläävis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Neist moodustub pisut konarlik pildipind, mis ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid: heleroheline, kuld, külm helesinine, ja lillakas ooker. Mosaiikidel
annaabi.ee 
