J. Thomson 1897 elektron E. Rutherford 1911 planetaarne aatomimudel N. Bohr 1913 vesiniku aatomi kohta töö A. Einstein 1905 erirelatiivsusteooria S. Freudi 1900 psühhoanalüüs Süüfiliseravim Nobeli preemiad A. Nobel kogus lõhkeaine tootmisega hiigelvaranduse, mida akati jagama pärast mehe surma Mööndi, et kõrgväärtuslikku kultuuri võib leida mujaltki kui Euroopast (kirjanduspreemia indialasele R. Tagorele) Juugendstiil suurejooneline harmoonia Ekspressionism autori isiklikud, närviliste tundmuste ja elamuste väljendamine C. Chaplin Maailmamajanduse areng 20. sajandi algul Globaliseeumine rahandusarutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks Ühiskondlikd liikumised 20. sajandi algul K. Marx Revisionistid sotsialismini on võimalik jõuda järk-järgult reformidega Vene enamlased V. U
Kogu järgnenud sajandile vajutas pitseri Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfred Adler Kirjandus ja kujutav kunst Alfred Nobel pani aluse Nobeli preemiale(1896, 1901). Oma fondi protsentidest hakati igal aastal jagama preemiaid ,,inimkonnale suurimast kasu toonud" isikutele. 1913.a läks kirjanduspreemia väljaspool Euroopat elavale indiaanlasele Rabindranath Tagorele. Sellel ajal leidus kirjanduses ka spetsiifilist n-ö juugendlikku uudsust. Uue vooluna tekkis ekspressionism, mis hiljem juugendlikust kirjandusest populaarsem oli. Kuulsaim juugendkunstnik oli Viinis töötanud Gustav Klimt. Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis, näiteks norralane Edvard Munch. Alguse sai ka abstraktsionism. Selle voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge oli venelane Vassili Kandinsky
annaabi.ee 
