V. Veski, hiljem A. H. Tammsaare, E. Virgo. Lehe kontoris töötas tulevane poetess M. Under, keda Vilde õhutas luuletajateele. Ajaleht „Teataja“ tõi kaasa suuri muutusi eesti keele positsioonide tugevnemisel Tallinnas. Iga päev toimetusse sisse asunud eesti haritlased lisasid saksakeelsele kesklinnale seni harva kuulda olnud eesti keele kõla. Ka ajaleht ise propageeris oma veergudel moodsat eesti keelt. Vilde igapäevaseks tööks Teataja toimetuses oli tõlkida ajalehe Berliner Tageblatt järgi välistelegramme, panna kokku poliitikaringvaade ning kirjutada „Mahtra sõda“. Vilde hakkas koguma Mahtra sõja mälestusi Juurus 1901 a. sügisel: Mahtra meeste mälestuste kirjapanek tähendas ehedat kokkupuudet oma rahvaga ja rahva keelega, mis ei jäänud kajastamata ka teoses. Mahtra ülestõusu ainelist romaani kirjutama hakates ei olnud Vildel aimugi, et sellest üritusest kasvab välja kolmest osast koosnev suurteos, epopöa eesti talurahva võitlusest. Seda triloogiat
Fr. R. Kreutzwaldi taheti auliikmeks valida, aga ta keeldus halva tervise tõttu.21 Võrus peeti ka laulupidusid: esimene toimus 1881. aastal; ka linna juubeliga seoses taheti korraldada laulupidu, aga sakslaste intrigeerimise tõttu jäi see ära; kümnendi teisel poolel käis ,,Kandle" selts alla ja ka järgnevad laulupeod 1887. ja 1889. aastal olid väiksemad.22 Võru vanimad ajalehed on 1880ndaist alguse saanud: 1881. aastal ,,Werroscher Anzeiger" ja 1889. aastal ,,Werroscher Tageblatt". Lehed trükiti Võrus, sest 1880. aastal alustas tööd trükikoda.23 Võru luteriusu kirik restaureeriti 1879. aastal hoone sai uue tornikiivri ja uue kallihinnalise nelja numbrilauaga tornikella. 1884. a sai kirik uuendatud sametise kuldtikandiga altarikatte linnaelaniku kindraliproua Bourkoffi (sünd Hude) toetusel.24 18 Pullat, 1984, lk 44. 19 Pullat, 1984, lk 45. 20 Pullat, 1984, lk 46. 21 Pullat, 1984, lk 50. 22 Pullat, 1984, lk 51. 23 Pullat, 1984, lk 52. 24
annaabi.ee 
