saartel. Tõusvaid võistlussarju leidub juba väga paljudest riikidest, Skandinaaviamaade hulgas peetakse hetkel kõige kõvemaks driftingu-riigiks Norrat. (EDA 2015) 1.3 Drifti põhiolemus Peaaegu eranditult kõigi traditsiooniliste mootorispordialade puhul on võitja see, kes jõuab kõige kiiremini stardist finisisse. Driftingus erineb teistest selgelt siin saavad otsustavaks sõidustiilstiil ja äärmuslikkuseni viidud auto käsitsemise oskus. Driftingu põhiline mõte on läbida tagaveolise autoga eelnevalt määratletud asfalteeritud kurviline võistlusrada võimalikult suure libisemisnurgaga ilma, et libisemine kordagi soorituse ajal katkeks. Sooritust hindavad võistluse kohtunikud, kes hindavad libisemisnurka, kiirust ja ettemääratud trajektooril püsimist. (EAL 2015) 6 1.4 Võistluste läbiviimine Olenemata maast ja võistlussarjast, on drifti võistluse kulg järgmine: kõigepealt sõidab
Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Ford Sierra jõuülekanne Iseseisev töö Kaido Voitra Tartu 2009 Sissejuhatus Käesolevas iseseisvas töös on kirjeldatud Ford Sierra 2,0 OHC 85kw jõuülekannet ning selle hooldamist. Tegemist on tagaveolise kardaanülekandega ning manuaal käigukastiga varustatud sõidukiga. Käigukast on viiekäiguline ning kõik edaspidikäigud on sünkroniseeritud. Vajaminevad tööriistad: Tähik võtmete komplekt ning 2 kätt ning kanal või tõstuk et oleks mugav autoall toimetada. Õlide ja määrdeainete kogus ning mark Käigukasti õli 5käiguline manuaal MT75 kast sünteetiline 80w-40 Käigukasti läheb õli 1,2L Peaülekandesse 80w-90 Kogus mis sinna sisse läheb 0,9L Hooldustööde perioodilisus
Peaülekanne [5] Summaarsed ülekandearvud: Esimese käigu korral: 3,5 x 3,79 = 13,265 Kõrgeima käigu korral: 0,838 x 3,70 = 3,101 Tagurpidikäigu korral: 3,444 x 3,70 = 12,743 7 5. JÕUÜLEKANNE 5.1 Jõuülekande skeem (klassikaline esiveolise skeem) Sele 5. Esiveolise jõuülekande skeem [7] Plussid (tagaveolise ees): seisab paremini teel; lihtsam on vedada, kui lükata; lihtsama ehitusega. Külgjõu ülekandmine esisillal on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud. Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus. [8] Miinused: kiirendades liigub kaalujaotus taha otsa ning väheneb haarduvus vedavate ratastel, libedaga läheb pigem otse ning auto ei ole niivõrd kontrollitav.
annaabi.ee 
