Talverehvid. Kui talveks rehvivaliku küsimus oleks ainult valiku taga, siis tõenäoliselt valiks kõik meie seast mõne testivõitja rehvid, kuid olles õpilane, seab rahakott siiski üsna ranged piirid. Minu rehvivalikul oli üsna tähtsaks kriteeriumiks rehvi laius. Kuna igapäevaselt sõidan autoga mis on tagaveoline ja kaalub 1000 kg kanti, siis enamlevinud 185 laiusega rehvid ei sobinud. Olude sunnil ostsin Master Nordic 3 taastatud naastrehvid. Mõõduga 175/65 R14. Kasutasin neid eelmisel talvel igapäevasõiduks ning tuleb öelda, et lumel ja sellisel pinnasel, nagu linnatänavad enamiku talvest kaetud on, on rehv täitsa arvestatava pidamisega, jääl seevastu aga jätab soovida. Talve haku sõidan veel samade Masteri
MoskvaRjazan ja isegi MoskvaSimferoopol.ZIL-110 järeltulija oli ZIL-111, aga seda toodeti aastail 19591967 kõigest 112 eksemplari Tehnilised andmed: ZIS-110 toodeti 19451959, kokku 20802090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,230,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid
Moskva–Rjazan ja isegi Moskva–Simferoopol.ZIL-110 järeltulija oli ZIL-111, aga seda toodeti aastail 1959–1967 kõigest 112 eksemplari Tehnilised andmed: ZIS-110 toodeti 1945–1959, kokku 2080–2090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,23–0,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60–120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid
automargi SUBARU sümboliks ning ehib tänaseni kõiki Subaru marki autosid. P-1 jäi kahjuks ainult prototüübiks, mis ei pääsenud iialgi seeriatootmisesse, vaatamata oma uudsetele tehnilistele lahendustele. Aastal 1958 esitles FHI Jaapanis oma esimest sõiduautot Subaru 360. Samal aastal nägi lennunduse valdkonnas ilmavalgust ka esimene T-1 turbiinmootor ning tehti ka esimene katselend. Väikeauto klassi kuuluv esimene mudel SUBARU 360 oli tagaveoline. Autos olid kasutusel sellised tehnilised lahendused, mida paljud konkurendid kasutasid veel aastakümneid hiljem. Subaru 360-l oli kasutusel sõltumatu vedrustus, ilma raamita teraskere ja hammaslatt rooliülekanne. Autost sai Jaapanis kiiresti väga populaarne mudel ning sellest tehti hiljem mitmeid erinevaid versioone, k.a universaalkerega mudel. 1961 aasta alguses sai Subaru 360 omale sõbra Sambar pakiauto näol. Lisaks ehitati Rabbit rolleri baasil mitmeid väikeveokeid.
annaabi.ee 
