tööriistade vorme selle abil, mida nad juba teavad ja oskavad. Võgotski defineeris arengutsooni kui ,,vahemaad" ühelt poolt selle vahel, mida indiviid võib korda saata üksi, ilma kõrvalise abita ja teiselt poolt selle vahel, mida ta võib saavutada ,,täiskasvanu juhtimisel või koostöös võimekate kaaslastega" (1978, lk 86). Tähtis on siin ka arusaamise ja tegutsemise potentsial. Tedmised on miski, mis tuleb ladustada indiviidide teamiste tagavarasse ja õppimise probleem on need sinna paigutada. Teadmisi kasutab inimene oma igapäevases elus ning see on ressurss, mille abil lahendatakse probleeme, käsitletakse olukordi otstarbekalt. Oluline on oskus olukorda määratleda, mis võimaldaks probleemi lahendada ja edasi minna. Teadmiste käsitlemisel intellektuaalse tööriistana väljendatakse seisukohta inimese toimimisest, mis tunnistab loovust ja jätab ruumi muutustele
juhtfunktsiooni kõige paremini. 28. Mis on puistu koosseis? Koosseisuvalem. Tooge näiteid. Koosseis iseloomustab puistuelemenntide osatähtsust puistu tagavaras rinnete kaupa. Puistu takseerimisel antakse koosseis valemi kujul koosseisuvalemina* , mis koosneb puuliike tähistavatest kahetähelistest lühenditest ja nende ees olevatest protsentarvudest kooseisukordajatest*. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse. *Koosseisuvalem puistuelemendid ja nende tagavaraprotsendid tagavara kahanemise järjekorras rinnete kaupa. Puuliigid on koosseisuvalemis osatähtsuse alanevas järjekorras (50Ks30Lm20Lv). Nimetatud koosseisuvalemist võib välja lugeda, et puistu I rinde tagavarast moodustab kask 50%, sanglepp 30% ja hall lepp 20%. Esikohale koosseisuvalemis kirjutatakse peapuuliik (ka siis, kui ta ei ole enamuspuuliigiks, näit. 40Lh60Lv). 29. Kuidas leitakse puistuelemendi ja puistu tagavara? 30
annaabi.ee 
