Kuna Tallinnas püsis veel Eesti Nõukogu Täitevkomitee ja merekindluse sõjaväelaste võim, ei olnud seal võimalik Eesti Vabariiki välja kuulutada. Seetõttu tehti panus 1. eesti polgu vabastatud Haapsalule, kuid 21. veebruaril autoga Haapsalu suunas teel olles selgitasid Päästekomiteele vastu tulevad enamlikud 1. eesti polgu sõdurid, et Haapsalu on juba langenud. Nõnda tuli komiteel tulutult Tallinna tagasi pöörduda. Tartu vabastamine Eesti tagavarapolgu üksused arreteerisid 21. veebruaril Tartu täitevkomitee ning üritasid hõivata ka nõukogu hoone. Läti küttidel õnnestus aga vangid vabastada ning kõrvaldada eesti polgu valveüksused nõukogu ja postkontori juures ning hoida käigus evakueerimist Tartu raudteejaama kaudu. Pärast vastastikust kokkulepet, millega Eesti väeosad lubasid enamlastel puutumatult linnast lahkuda, läks võim 22. veebruaril eestlaste kätte. Linna miilitsaülemaks nimetati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu).
kultuurielu kaheks: üks osa jäi ida poole rindejoont, teine lääne poole. Ida poole jäänud osa on küllaltki põhjalikult dokumenteeritud (k.a džässmuusikuid puudutav teave 152 ). Samas saame nentida, et idapoole rindejoont sattus oluliselt rohkem džässmuusikuid. Täpset arvu ei tea keegi, eeltoodud kirjutistest kooruvad välja viie nõukogude tagalas moodustatud orkestri nimed: sideroodu estraadiorkester, tagavarapolgu estraadiorkester, 917. polgu estraadi- orkester, 249. diviisi estraadiorkester, 7. diviisi estraadiorkester, mis hiljem nimetati džäss- orkestriks (Ojakäär 2003: 440–462). Nende orkestrite töös osales küll ka mitmeid džässiga varem mittetegelenud muusikuid (Roland Laasmäe, Ilmar Tomberg), kuid nende džäss- muusikute arv, kellel polnud õnne eelmainitud orkestritesse sattuda, oli oluliselt suurem (Jüri Teng, Kaarel Tuberik, Joann Juštšuk jpt)
annaabi.ee 
