motiveerivaks, ei peaks ainuüksi ajakulu tõttu arenguvestlustest loobuma. Paljud uurijad on leidnud, et töötajad vajavad enda hea enesetunde ja mugavuse tagamiseks informatsiooni oma töökeskkonna ning kolleegide kohta. (B. P. Kumari; V. N. Giri, 2009) Informatsiooni omamine võimaldab töötajatel õppida, kuidas töökeskkonnas toimida ning vähendab seeläbi stressi ja ärevust. (Mignerey, 1991) Ainuüksi informatsiooni tagatusest töökeskkonna kohta ei piisa selleks, et inimesed saaksid edukalt töötada rühmades. Selleks, et minu töötajad omaksid piisavat usaldust üksteise vastu ja koostöövalmidus oleks kõrge, korraldaksin perioodiliselt mitmeid tööväliseid üritusi, kus inimesed saaksid üksteist paremini tundma õppida ja loodetavasti sellised üritused suurendaksid ka meeskkonnavaimu. Kokkuvõtteks võib öelda, et on väga lihtne igapäevategevuste ja eesmärkide varjus unustada
milliseid ressursse käsutavad, sõltub kehtivast (institutsionaalsest) korrast. *Selle korra elementideks võivad olla konstitutsioon, seadus, leping, organisatsiooni põhikiri, kodukord, kasutusjuhend, tava, vaikiv nõusolek jt institutsioonid.*Indiviidid (HO) käituvad ratsionaalselt - püüavad oma käsutusõigustest saada nii palju kasu kui võimalik. *Rahvamajandusliku optimumi saavutamine sõltub käsutusõiguste defineeritusest ja tagatusest suurem selgus teeb võimalikuks kauplemise nende üle ja välismõjude internaliseerimise*Toetudes teesidele 2 ja 3 on võimalik teatud usaldatavusega ennustada, kuidas indiviidid käsutusõiguste antud jaotuse korral käituvad. *Ja vastupidi, saab öelda, kuidas tuleks käsutusõigused mingis inimkollektiivis või organisatsioonis jaotada, et saavutada seadusandja või organisaatori poolt soovitud eesmärki. *Ka riikliku omandi puhul otsustavad
annaabi.ee 
