Eurosüsteem kohustab ka kõigil keskpankadel hoidma kohustuslikke reserve, mille eesmärkideks on stabiliseerida intressimäärasid ning suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki. Kui mehhanismi toimimine on düsfunktsionaalsete turusegmentide tõttu häiritud ja EKP intressimääradega antavad signaalid ei jõua võrdselt kõigisse euroala riikidesse, võib EKP võtta sekkumismeetmeid: · Fikseeritud intressimääraga jaotamispiiranguta likviidsuse pakkumine · Kõlblike tagatisvarade nimekirja laiendamine · Pikemaajaline likviidsuse pakkumine · Likviidsuse pakkumine välisvaluutas · Võlakirjade otseostud · 2007.aastal kui süvenesid pinged maailma finantsurgudel võeti kasutusele erinevaid kriisimeetmeid, et tagada eurosüsteemi keskpankadele paremad tingimused. Algselt suurendati euroalal likviidsust ja hakati teostama iganädalasi refinantseerimisoperatsioone. Järgmiseks meetmeks oli tagatud võlakirjade ostmine
puhasväärtuseks. Puhasväärtus on varade ja kohustuste turuväärtuse vahe, risk on suurem kui puhasväärtus on väiksem ja vastupidi. Puhasväärtuse hindamisel võib kasutada nii absoluutväärtust, kui suhtarvu. Oluline on anda hinnang ka puhasväärtuse struktuurile, mis peamiselt seisneb selles, mille arvelt puhasväärtus on peamiselt kujunenud. 4. Tagatis ehk collateral. Iseloomustatakse laenuvõtja tagatisvarade olemasolu. Lisaks prognoositavatele rahavoogudele peab olema täiendavalt mingit vara, mida on võimalik suhteliselt kergelt realiseerida. Tagatisena võib kautada ka garantiikirja. See on garandi kirjalik kinnitus, et vajadusel võtab ta laenuvõtja kohustused enda kanda. Garandi kasutamine varalise tagatise asemel muudab tagatise hindamise keerulisemaks, sest nüüd tuleb veenduda ka garandi varade olemasolus ning tema usaldusväärsuses. Tagatisvara
annaabi.ee 
