l Tunnustused: Eesti NSV rahvakirjanik (1946) Hugo Raudsepp (1883-1952) l Sai tuntuks Milli Mallika varjunime all l Oli eesti kirjanik l Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna l Tema proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia l Looming: "Kompromiss" (näidend, 1940), "Viimne eurooplane" (romaan, 1941), "Kivisse raiutud" (novellikogu, 1942), "Rotid" (näidend, 1946), "Tagatipu Tiisenoosen" (näidend, 1946) Teemad ENSV kirjanduses l 40ndate kirjandust iseloomustab motiivide ja teemade kordumine l Patriootiline võistlusluule, mida iseloomustab juubeldav stiil l Noorte eesrindlik töö, tööviljakuse tõstmine, poliitiline üleskutselaul l Nõukogude kodumaa kaitsja üllas kuju l Juhtivateks vormideks said poeem ja draama l Moskva oli rahvaste vendluse sümbol Pagulaskirjandus l
abinõudest", milles tauniti nõukogude kaasajanäidendite vähest lavastamist. Kui 1945/46 aastal lavastati Eestis 19 nõukogude näidendit, siis hooajal 1946/47 juba 40 ja ikka veel noomis Moskva Kunstide Komitee kohalikku Kunstide Valitsust, et seda olevat vähe. Seetõttu pidid teatrid ohverdama oma väheseid kassatükke, näiteks ,,Estonia" loobuma muusikalavastustest ,,Kõrbelaul" ja ,,Kosjasõit" ning Hugo Raudsepa uudiskomöödiast ,,Tagatipu Tiisenoosen", mis kõik tõid enam-vähem täissaali, samas kui Gorki ,,Vaenlased" mängis 8,1% täituvusega. Kasvas ka poliitiline ja majanduslik surve. Majanduslikult tõi järsu muutumise märtsis 1948 avaldatud üleliiduline otsus teatrite üleviimisest ,,isemajandamisele", mistõttu 646 teatrit kaotas dotatsiooni täielikult ning teiste toetusi vähendati. (Rähesoo 2011: 271, 276) Seega omandas teater poliitiliste suunitluste tõttu täiesti teistsuguse eesmärgi, kui varem.
Raudsepa "Vedelvorst" (1932), mis on kirjaniku teine tuntud külakomöödia. "Põrunud aru õnnistus" (1931), "Salongis ja kongis"(1933) ning "Mees, kelle käes on trumbid" (1938) naeruvääristavad kodanlike võimumeeste tegevust ja poliitilisi intriige, poliitiline allegooria peitub ka komöödias "Vaheliku vapustused" (1943). Pärast II maailmasõda jätkas Raudsepp oma loomingut, pilgates aegunut ja iganenut inimeste teadvuses. Tuntumad selle perioodi komöödiad on "Tagatipu Tiisenoosen" (1946) ja "Tillereinu peremehed" (1948). Komöödiakirjanikuna valdas Raudsepp hästi situatsioonikoomikat ja rahvalikult rikast keelt, mis võimaldas luua vaimukat dialoogi. Ta nägi ja kujutas kodanliku ühiskonna mentaliteeti ja selle kandjaid erekoomilises valguses, mis kindlustas talle populaarsuse. Eesti kirjandus- ja kultuurielu XX saj alguskümnendil. "Noor-Eesti" 1905.a puhkes Venemaal revolutsioon, mis avaldas mõju riigi kõigi rahvaste kultuuri- ja kirjanduselule
annaabi.ee 
