Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 9 3. ARUTLUS Vaatluse põhjal selgus, et enamus taaraautomaadi järjekorras olevatest vaadeldavatest olid mehed. Seda võib tõlgendada ka sellena, et mehed joovad alkohoolseid jooke keskmiselt rohkem kui naised.(Eesti Konjunktuuriinstituut 28.11.2008) Vaadeldavate inimeste seas oli nii eestlasi kui venelasi. Vaatlusest selgus, et eestlaste osakaal oli suurem pakendite tagastusel. Samu andmeid kinnitab ka Postimehe uuring, mis näitab, et eestlased on agaramad prügi sorteerijad. Uuring näitas, et eestlastest sorteerib prügi juba 86 protsenti ning vene keelt kõnelevatest inimestest 66 protsenti. (Postimees 28.11.2008) Vaatluses selgus, et erinevalt tutvusringkonna arvamusest, et pakendi tagastuskohtades on järjekorrad pikad ja venivad, oli keskmine järjekorras seismise aeg 4 minutit. Seda võib
Esimene viljapeksumasinate kasutuselevõtt, üldiseks muutus nende kasutamine alles 19 ja 20 sajandi vahetusel. 1792- Liivimaa Üldkasulik ja ökonoomiline Sotsiteet- esimene oluline pöllunudse edenamisega seotud selts, koondas baltisaksa mõisnikke (eelköige liivimaa omi), 1813 toodi üle ka tartusse. Autati ka mõisnike krediitkassasid- nn mõisamajanduse pangad, pankade eelkäijad. Sealt oli võimalik saada leanu pandi tagastusel ( pant oli tavaliselt mõis), nende laenudega hakati 19 saj ka mõismaajandust suursti ümber korraldama. Lisaks õigustele oli mõisnikel ka kohustusi- eestkostekohustus- peamine sisu oli see, et ikalduste/näljahädade korral pidi mõisnik talupoega kuidagi toetama. Tekkis 18 saj vältel. 1763 kehtestati nõue, et igal mõisal pidi olema vajalik viljavaru, et ikalduse puhul oleks vüimalik talurahvale jagada semenevilja. Talumajandus- 18 sajandi lõpuks oli kokku umbes 40 00 talu
annaabi.ee 
