Raamatud, mis olid nõukogude korrale vastuvõetamatud, keelati ja hävitati. 7. Eesti raamat teise maailmasõja ajal 1941-1944. 1941. aasta juulist algab Eestis Saksa okupatsioon. Hitleri Saksamaa valitsuse hoiak Eesti okupeerimise ajal 1941 kuni 1944 oli pidada Eestit Nõukogude Liidu osaks, mille saksa väed on vallutanud ja mis hakkab edaspidi kuuluma Saksa riigi külge. Kõike, mis nõukogude okupant oli "natsionaliseerinud", loeti nüüd Saksa riigile kuuluvaks. Kui omanikele midagi tagastatigi, siis nimetati seda Saksa riigi kingiks, mitte õiguse jaluleseadmiseks. Ühesõnaga, peeti kinni Hitleri-Stalini pakti põhimõtteist ja selle järeldustest. Vastusena Eesti peaministri Jüri Uluotsa 1941. aasta üliettevaatlikult sõnastatud memorandumile omariikluse taastamise asjus anti teada, et Saksamaa ei luba okupeeritud idaaladel mingite valitsuste tekkimist ega rahvuslike sõjavägede loomist. Eestlaste nördimuseks
saatis Venemaa Ukrainas võitleva punase Eesti kütidiviisi. Venemaal olevad eestlased ja Eestis olevad venelased said võimaluse teatud aja möödudes kodumaale pöörduda. Tartu rahuga vabanes Eesti igasugustest kohustustest Venemaa ees ja Tsaari-Venemaa võlgade tasumisest. Eesti 15.milj. kuldrubla(11,6 t kulda) Venemaa kullavarudest, siit ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jne. pidi tagastatama. (Kuigipalju tagastatigi, kuid Venemaa ei täitnud hiljem mitmeid rahulepingu sätteid.) Sõja tagajärjed: 1. Eesti oli kätte võidelnud vabaduse, mis oli kaotatud ca.700 aastat tagasi ja Venemaa tunnustas Eesti riiki de jure „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta“. 2. Eesti sai proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest (15 milj.) ja lubadusi soodsateks