alloleval pildil, foto on leitud internetileheküljelt (Foto 1). 4 Foto 1. Liblikavõrk, mis sarnaneb minu omale. Foto autor Fenari e-pood (külastatud 20. veebruaril) interneti aadressil http://www.fenar.ee/suurleiunurk/aed-ja- %C3%B5u/3886 Liblikavõrgu, mida mina liblikate püüdmisel kasutasin, laenasin oma tädilt ja tagastasin selle kohe kui liblikad said püütud. Ideaalse liblikavõrgu läbimõõduks on 36cm ja sügavuseks 60-70cm, mis on kinnitatud teleskoopvarre külge (Maavara 1956: 9). Minu liblikavõrgu läbimõõduks oli vaid 25cm ja sügavuseks 30cm, seega oli liblikaid suhteliselt keeruline püüda, kuid sain hakkama. Liblikaid püüdsin kodu ümbruse (Otepäält 13km, Puka vald, Meegaste küla) niitudelt, õuealalt, põllult, aiamaalt ja metsast, samuti ühel treeningmatkal Essu soost.
sull'ali dorate." Lasksin pilgul järgmistestki ridadest üle libiseda ja need haarasid mind. Lugesin üht osa, siis teist. Siis aga meenus kindel otsus mitte kunagi enam midagi komponeerida sulgesin vihiku ja heitsin voodisse... Kuid, ah... "Nabucco" keerles peas ja uni ei tulnud! Siis tõusin, lugesin tükki mitte enam üks, vaid kaks, kolm, nii mitu korda, et mul hommikuks kogu Solera libreto peas oli. Sellest hoolimata ja oma kavatsustest põrmugi taganemata läksin teatrisse ja tagastasin Merellile manuskripti. "Suurepärane, eks ole?" "Väga hea!" "Noh!... Siis kirjuta sellele muusika!" "Ma ei taha sellega uneski tegemist teha!" "Kirjuta sellele muusika, ütlen ma sulle, kirjuta sellele muusika!" Nende sõnadega pistis ta vihiku minu kuuetaskusse, haaras mind õlast ja mitte ei lükanud mind toast välja, vaid lõi ukse mu nina ees kinni ning keeras selle seestpoolt lukku. Mida teha? Pöördusin "Nabuccoga" koju tagasi
annaabi.ee 
