Faust, kõrges raugaeas, jalutab mõtlikult. Torivaht märkab eemal laeva. Laev ligineb, pardal kirev rikkalik laadung võõraste maade saadustega. Laevnikud astuvad maale, laadung kantakse kaldale. Mefistofeles ja kolm kanget. Kesköö. Tornivaht laulab. Faust tuleb rõdule. Südaöö. Tulevad neli halli naist. Mure hingab Fausti näkku. Faust jäi pimedaks. Lossi suur eesõu. Lemuurid kaevavad maad. Faust astub paleest välja, kätega uksepiitu kobades. Faust langeb tagaspidi. Lemuurid haaravad tast kinni ja asetavad ta maha. Haudapanek.
seda lõpupidu. Nõnda oli see raske küsimus kõigi rahulduseks lahendatud objektiivse kui ka subjektiivse tõe suhtes. Samal ajal, kui valmistati ette peo vaimset õnnestumist, töötati ka tema ainelise kordamineku heaks: jännati eelarvega, koguti raha, kavatseti, mida ja kuipalju osta. Oli neid, kes mäletasid täpselt, mis ostetud läinud aastal. Tänavused küpsuslased tahtsid tingimata eelmisi üle trumbata, sest nad arvasid, et elu läheb edasi, mitte tagasi, elu edeneb edaspidi, mitte tagaspidi, ja ka nemad tahtsid olla edumeelsed. Nagu eelmisilgi aastail, samuti pidi ka tänavu valmis tegema terved vaagnatäied, terved lademed igasuguseid võileibu. See praktiline ülesanne veeretati Indreku õlgadele, kes kui eelviimse klassi õpilane pidi ka peost osa võtma. ,,Sina oled leiva ja võiga ümberkäimises vilunud," öeldi temale, ,,sellepärast näita nüüd, mis sa härra Mauruse esimese järgu õppeasutises oled õppinud. Vorsti ja sinki pole sa küll näpu
annaabi.ee 
