Ristisõdijate lähenedes suleti linnaväravad nagu katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Ei halastatud isegi kloostritele. Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sõdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Läbi häda lõpuks VäikeAasiasse jõudnud ristivägi sai islamiusulistega võideldes häivatava kaotuse osaliseks. Kroonitus pead pöördusid tohutuid kaotusi kandud väega koju tagaso. Kapüha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. Kolmas ristisõda(1189-1192) Kuulsusetult lõppenud Teine ristisõda kahandas läänemaailma huvi Püha Maa saatuse vastu. Järkjärgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused. Eriti jõudsalt edenes islamiusuliste vastupealetung Süüria väepealiku Saladini juhatuseL 1187. aastal lan ges üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte
Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast) Dolmen on algelised hauapaigad, mis meenutab suurt lauda ja mis oli tavaliselt ümbritsetud kividega( 3000-4000 EKr) Kromlehh on Menhirist ja Dolmenist ehitatud keerukas ehitisi 5. Maltal, Ggantija megaliit, umbes 3600 Ekr Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe(Tigrise ja Eufrati) vaheline maaala, mis asus tänapäeva Iraagi territooriumil. Juba üle 5000 aasta tagaso elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid, kes kasutasid kiilkirja ning kellel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika jametallurgia. Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Selle aja kohta kõrgel tasemel olid neil ka matemaatika ja astronoomia. Nad püstitasid suuri astmelisi torne, niinimetatud tsikuraate. 18. saj. eKr. ühendas suur valitseja Hammurupi ja Põhja- ja Lõuna- Mesopotaamia Babüloonia riigiks. Babüloonlased võtsid omaks sumerite saavutused
annaabi.ee 
