Kõike seda tuleb näha n.-ö. Silmanurgast. Lööja silmade fookuses on pall, perifeerse nägemisega jälgitakse aga vastast. Tihti on aga just vastupidi: kogu tähelepanu suunatakse vastasele ja silmanurgast jälgitakse palli. Sellisel juhul on eksimine paratamatu. Küljega asend löögi suunas. Algasendis seisab mängija otse, rinnuti võrgu suunas ta ei tea ju kummale poole vastane palli suunab. Niipea kui on selge kummalt poolt tuleb lööki sooritada, algab koos reketi tagasiviimisega ka jalgade töö ja keha pööramine. Põhimõte on, et kõik löögid sooritatakse küljega asendis löögi suunas. Eeskäelöögil asetub mängija vasaku küljega võrgu poole, vasak jalg ees. Tagakäelöögim ümberpöördult, parem jalg ning parem külg suunatud võrgu poole. Kui pall tuleb otse mängija suunas, toimub asendivõtmine kohapeal. Kui pallini jõudmiseks tuleb teha mitu sammu, toimub keha pööre juba esimesel sammul, liikumisel väljaku ääre poole on külg võrgu suunas
(andestust, kuid Hüperborea ruumimääratlusena pole siinkirjutaja jaoks piisavalt põhjendatud). Tõepoolest, kui see võimaldaks öelda, et kõrgtsivilisatsioon tekkis just nimetatud piirkonnas, oleks isiklik seos ja seeläbi tõusev eneseteadvus (ehk koguni uhkus) mõistetav, ent kas kõrgtsivilisatsiooni määravaks aspektiks on matemaatika/geomeetria? Pigem näib tegemist olevat antiikmaailma ja ajaloolise aja osade väärtushinnangute tagasiviimisega muinasaja konteksti, kahtlemata hetkekski, kas tolle aja inimeste jaoks oli tõepoolest nurgakraadidel, mallil, täisarvudel ja arvutustel sama tähendus ja tähtsus, mis kaasaja ühiskonnas. Autor ei küsi, miks ja kas või millal üldse pidi inimkond leiutama sellised mõisted nagu ring, arv, kolmnurk jmt kiviaja Karjalas (Remmel 2007, 34 jj). Igatahes ei näi siin olevat piisav argument, et geomeetriat oli vaja rõivalõigeteks, ilma milleta poleks
oleva mootori düüsis ning süütavad survesektsiooni. See tõukab kasutatud "O"-mootori raketi küljest lahti ja vabastab selle ülearusest kaalust. Mitmeastmelise raketi suurimaks eeliseks on kaalu vähenemine teekonnal ja kiiruse kogu-mine. Mitmeastmeline rakett peab olema veidi teisiti ehitatud, kui tavaline rakett, sest stabiilse lennutrajek-toori saavutamiseks peab tema raskuskese olema ette nihutatud. See saavutatakse lisaraskuse asetamisega raketi ninasse või raketi raskuskeskme tagasiviimisega, asetades stabilisaatorid võimalikult juhtraketi taha: Süütenöör pannakse viimase mootori külge. Lennukauguse suurendamiseks võib rakettpommi varustada kahe, kolme või isegi nelja astmega. Mida rohkem on astmeid, seda suurem peab olema stabilisaatorite pind. 6.1.3. MITME LÕHKEPEAGA RAKETTPOMMID. Põhimõte on lihtne: ühele raketile kinnitatakse ühe asemel mitu lõhkepead. Sellega saab hakkama igaüks, kes oskab teha "kraatritekitajaid" ja osta raketimootoreid.
annaabi.ee 
