Seda teooriat tänapäeval küll eriti tõsiselt ei võeta, ent teatav ratsionaalne sisu on siin kindlasti olemas. Enam levinud on poliitilise tsükli teooria, mis baseerub kolmel põhiväitel: 3 1) poliitikutel on alates Keynesist millega majandust mõjutada 2) valijatele meeldib majanduslik tõud rohkem kui langus ja depressioon, neile ei meeldi kõrge tööpuudus ja inflatsioon 3) poliitikutele meeldib tagasivalitud saada Eelnevast tulenevalt pole raske mitte märgata poliitikute püüdu sooritada kõik ebameeldivad majanduslikud toimingud valitsusperioodi alguses ja saavutada majanduslik stabiilsus või parimal juhul isegi tõus vahetult enne uusi valimisi. Tõusu saab lühiajaliselt esile kutsuda näiteks makse alandades, valitsuse kulutusi suurendades (laenude arvel) või sundides riigi keskpanka hoidma laenuprotsendi madalal ja suurendades samaaegselt raha pakkumist.
presidendiks, sai Schmidti valitsuse asekantsleriks nüüd Genscher, kellele anti ka välisministri portfell. Brandt jäi SPD esimeheks kuni 1987. aastani. CDU esimees oli 1971-1973 Rainer Barzel, kes oli 1972 üritanud Brandti valitsust kukutada. Peale Barzeli tagasiastumist sai CDU esimeheks Helmut Kohl. CSU esimees oli kuni 1988. aastani Strauß. FDP esimees oli 1974-1985 Genscher. Oktoobris 1976 võitis Schmidti juhitud SDP ja FDP koalitsioon taas valimised, kuid juba hääli kaotades. Tagasivalitud valitsuse suurim probleem oli terrorism, seotud RAFiga. Nimelt rööviti septembris 1977 saksa tööandjate liidu esindaja, kelle vabastamise eest RAF nõudis oma terrorismis süüdi mõistetud juhtide vabastamist. Oktoobris kaaperdasid palestiinlased ühe Mallorcalt Frankfurti suundunud Lufthansa lennuki. Ent Schmidti valitsus keeldus läbirääkimistest ja Lufthansa lennukis olnud pantvangid vabastati erioperatsiooniga. Seejärel
annaabi.ee 
