Laboratoorne töö nr16. Klassikaline tahhümeetriline mõõdistamine Töö eesmärk: Õppida mõõdistada punkte elektrontahhümeetriga. Arvutada kõrguskasvu. Oskata lugeda tahhümeetri andmed. Töövahendid: Tahhümeeter Nikon DTM-332, prisma, taskuarvuti. Metoodika: Tahhümeetriline mõõdistamine klassis 2A13. Panin teodoliidi seisupunktile PP-26. Tsentreerisin, horisonteerisin. Sisestasin seisupunkti ja tagasivaatepunkti andmed tahhümeetrisse. Valisin tagasivaade punkti SM-7. Sisestasin intsrumendi ja prisma kõrguse, mis on võrdne 1,59m-ga. Nullisin kõik andmed. Mõõdistasin 2 lauda, 8 nurka. Prisma kõrguse muutmine, instrumendi kõrgus ei võrdu prisma kõrgusega. Kirjutasin kõik andmed vihikusse. Tegin kontrolli tagasivaatepunktide. Vahe ei ületa lubatavat ±30´´. Tegin plaani paberil, pärast skaneerisin. Valemid: VD=HD*tanVA Kui PK=HI, siis HD=HD´ ja VA=VA´, jarelikult
arvuga. Parandid on sidumatusele vastupidise märgiga, parand antakse mm täpsusega ja parandite summa peab absoluutväärtuselt võrduma sidumatusega. Parandatud kõrguskasv arvutatakse keskmise kõrguskasvu ja sellele parandi liitmisega. Parandatud kõrguskasvude summa peab võrduma kõrguskasvude teoreetilise summaga. Kuidas arvutada latipunktide kõrgused? Järgmise sidepunkti ehk edasivaatepunkti kõrgus võrdub tagasivaatepunkti kõrgus pluss (tehte märk oleneb parandatud kõrguskasvu märgist) selle jaama parandatud kõrguskasv). Kuidas arvutada vahepealsete punktide kõrgused? Esmalt tuleb arvutada selle jaama nn instrumendi horisondi kõrgus, milleks on teise horisondi kõrgus, mille saamiseks tuleb jaama tagasivaatepunkti kõrgusele liita teise horisondi järgi tehtud tagasivaate latilugem. Vahepealse punkti kõrguse saamiseks tuleb instrumendi horisondi kõrgusest lahutada vahepunktilt tehtud latilugem.