Loomuõigusliku mõtte taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus [Jõgi 1997, lk 51]. 18 Lon L. Fuller (1902-1978) määratles kaheksa kõige rängemat viga seadusandluses, mis on õiguse sisemise moraalsuse negatiivseks väljenduseks [Jõgi 1997, lk 54]: 1) üldnormide puudumine, puhas kasuistika, 2) õigusnormide salastatus, 3) tagasiulatuvad muudatused seadusandluses, 4) normide mitmemõttelisus või mõistetamatus, 5) sisemised vastuolud normide sees ja vahel, 6) normid, mida võimatu täita, 7) normide pidev muutmine, 8) õigusemõistmisel ei järgita alati kehtestatud norme. Kui mõne riigi seadusandlust iseloomustab pidevalt kasvõi üks neist apsudest, on Fulleri järgi tulemuseks õigussüsteemi puudumine või üldse ,,õigusetu" reziimi ilmutamise. Näiteks Saksa
soodustuste asemel määratletakse vajalikud toetused. Eestis on tehtud maksusoodustus Estonia katastroofiga seoses maksuvabastused lähedastele kuni täisealiseks saamiseni. 8) Rakendussätted määratletakse ära seaduste lõpuks näiteks: antud seadus kehtib alates sellest ajast. On selliseid sätteid, mis kehtivad tagasiulatuvalt ja ka selliseid, mis alles hakkavad kehtima. Eksisteerivad edasilükatud tähtajaga sätted ja tagasiulatuvad. Samuti on täpsustatud, et kelle kohta sätted kehtivad või mitte võimaldab saada kiire ülevaate enne kui süveneda kõikidesse seaduse punktidesse (näiteks on välja toodud erandid jne). 9.MAKSUDE LIIGITAMINE Maksude liigitamine on suhteliselt teoreetilise tähendusega, omades pigem teaduslikku funktsiooni. Samas aitab maksude liigitaminne paremini orienteeruda riigi maksupoliitikas