America’s history, 2nd edition. New York: Worth, c1993, lk. 757. 6 Sealsamas, lk. 765-766. 7 The Oxford history of world cinema, lk 53. 8 Sealsamas, lk. 221. 9 Sealsamas, lk. 229. 2 võimas ja tootlik.10 Aasta pärast Pearl Harborit oli 1/3 Hollywoodi filmidest sõjaga seotud. Ka esimestel sõjajärgsetel aastatel elas klassikaline Hollywood veel tänu rahva vaimustusele sõja võitmise üle ning tagasitulnute tõttu sõjafilmidest. See ei saanud aga igavesti jätkuda ning hakkas ilmnema esimesi märke senise süsteemi kokkulangemisest.11 Tundub, et klassikalise Hollywoodi langus oli täiesti paratamatu, seda pikendasid eelkõige Suur Depressioon ja Teine maailmasõda. Hääled suurte stuudiote monopolide vastu aina valjenesid, mis tõi kaasa mitmete seaduste vastuvõtmise, mis piiras stuudiote mõjuvõimu. Murdepunktiks võib pidada 1948.aasta kohtuasja, kus iseseisvad filmitootjad
toime tulla, ankeetküsitluses osalesid inimesed, kes olid poliitilistel põhjustel küüditatud, vangistatud või kodust välja aetud. Oluliseks peeti kolme usuga seotud tegevust. Need olid Jumala tingimusteta usaldamine, palvetamine ja usk õigluse võidusse. Küsimusele, kuidas usk on aidanud teid repressioonitraumaga toime tulla, vastati, et usk on ennekõike kujundanud suhet Jumalaga, mõttemaailma ja inimsuhteid. See kõik näitab, et usk oli tagasitulnute jaoks mitmes mõttes oluline. Ilmselt võib iga usklik ise loetleda rea tegureid, milleks on usk. Usuvõõral inimesel on omad argumendid teiste usu kasuks või kahjuks. Kellel puuduvad usulised kogemused ja usulised tõekspidamised, võib usku pidada tarbetuks. Kes on kogenud ja mõistnud, leiab, et teisiti ei saa. (allikas:http://www.delfi.ee/archive/article.php? id=16529078&categoryID=9738762&ndate=1185504514 autor: Tõnu Lehtsaar, Tartu Ülikooli
annaabi.ee 
