nad hõlpsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas rasvaga täidetud õõnsus, mis suurendab nende kajalokasitsioonisüsteemi tõhusust. See fokuseerib ninakäikudes sündivaid helisignaale ning saadab need välja lühikestest kuivadest plõksudest koosneva ,,helikiirena''. Signaalid peegelduvad teele sattunud takistustelt ning naasevad alalõualuu kaudu sisekõrva. Tagasisaabunud helisid töödeldes analüüsib aju, kus täpselt asub saak või mõni takistus. 7 DELFIINID JA INIMESED Delfiinid on elupäästjad. Meremehed on näinud delfiine ujujaid päästmas ja hädalisi pinnale tõstmas, kus need saavad hingata. See võib näidata heateona; on aga tegelikult loomulikult instinkt. Emadelfiin kergitab vastsündinud poja õhu kätta tema esimeseks hingetõmbeks; ka haavatud delfiini hoiavad kaaslased pinnal
kaladel shoki, seega saab delfiin nad hõlpsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas rasvaga täidetud õõnsus, mis suurendab nende kajalokasitsioonisüsteemi tõhusust. See fokuseerib ninakäikudes sündivaid helisignaale ning saadab need välja lühikestest kuivadest plõksudest koosneva ,,helikiirena''. Signaalid peegelduvad teele sattunud takistustelt ning naasevad alalõualuu kaudu sisekõrva. Tagasisaabunud helisid töödeldes analüüsib aju, kus täpselt asub saak või mõni takistus. Varjevärvus Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Säärane varjevärvus peidab delfiine potentsiaalse saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles
Rahvuslikud jõud püüdsid taastada iseseisvust. Eesti Rahvuskomitee eesotsas O.Tief. Eesti diplomaatide vahendusel (Rootsis) loodi kontakt lääneriikidega loodeti 1918.a. kordumist. Taasiseseisvumise katse: 18.sept. määras Uluots presidendi kohusetäitjana ametisse E.V. valitsuse eesotsas O.Tiefiga+ 10 ministrit. Sõjavägede ülemjuhatajaks sai kolonel Jaan Maide. Deklareeriti erapooletust käimasolevas sõjas. Püüti organiseerida pealinne kaitset tagasisaabunud soomepoiste ja J.Pitka poolt organiseeritud relvaüksustega. 21. sept. lahkus valitsus pealinnast (Rootsi), langes aga vangi NSVL julgeoleku organite kätte. 22. sept. naases Punaarmee vallutati Tallinn. Algas nõukogude II okupatsioon. II MS tagajärjed Eesti riigile ja rahvale · Eesti okupeeriti kaotati iseseisvus · Eesti rahvas kaotas 1/5: (elanikkond vähenes 200 000 võrra ca 80 000 sõjapõhenikku, 30 000 langes sõjas,
annaabi.ee 
