1. Aeroobne hingamine (oksüdatiivne fosforüleerimine) kõige efektiivsem energia genereerimise viis. Rakumembraanis töötab elektronide transpordi ahel (hingamisahel), kus terminaalseks elektroniaktseptoriks on molekulaarne hapnik. Elektronide transpordi käigus viiakse läbi tsütoplasm membraani prootoneid H+, mille tulemusena tekib elektrokeemiline gradient (prootonpotentsiaal). Prootonite läbi tsütoplasma membraani tagasipumpamisel sünteesitakse F1F0 ATPaasi abil ATP-d 2. Anaeroobne hingamine membraanis toimuv elektronide ülekandmise protsess. Kasutab hapnikule alternatiivseid elektronaktseptoreid nagu nitraat, nitrit, fumaraat, dimetüülsulfoksiid (DMSO) ja trimetüülamiin N-oksiid (TMAO) 3. Fermenteerimine e. käärimine toimub anaeroobsetes tingimustes terminaalsete elektronaktseptorite puudumisel. Energiat genereeritakse substraadi tasemel fosforüleerimisel.
hapnikule; tekib H2O. Elektronid võivad pärineda ka oksüdeeritavatelt C-allikatelt nagu suktsinaat, laktaat, glütserool ning elektronide ülekannet hingamisahela ensüümidele vahendavad siis spetsiifilised dehüdrogenaasid. Elektronide transpordi käigus viiakse läbi tsütoplasms membraani prootoneid H +, mille tulemusena tekib elektrokeemiline gradient (prootonpotentsiaal). Prootonite läbi tsütoplasma membraani tagasipumpamisel sünteesitakse F1F0 ATPaasi abil ATP-d. 2. Anaeroobne hingamine on samuti membraanis toimuv elektronide ülekandmise protsess, kuid kasutab hapnikule alternatiivseid elektronaktseptoreid nagu nitraat, nitrit, fumaraat, dimetüülsulfoksiid (DMSO) ja trimetüülamiin N-oksiid (TMAO), mis saavad elektrone spetsiifiliste terminaalsete reduktaaside kaudu. Elektronid pärinevad kas glütseroolilt, formiaadilt (sipelghape), NADH-lt või
annaabi.ee 
