tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Meetodiga saab konrollida ainult ferromagnetilisi materjale ja defekte, mis asetsevad kuni 6 mm sügavusel. -Süsinikterase puhul sobib meetod hästi. Ultrahelimeetod (UT) Ultrahelimeetod põhineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse kindla selle materjalile omase kiirusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hälvingutelt/piirpindadelt nagu näidatud joonisel 10. UT-ga on võimalik avastada mittepoorsete materjalide sees esinevaid defekte nagu: poorid, praod, kahanemistühikud, kihistumine, tahked lisandid jms. – Vajadusel võib ka ultrahelimeetodit kasutada, mis võimaldab keevisliite kvaliteedis veenduda, kuna tegu pole massilise toodanguga siis ei pruugi tõenäolised defektid teada olla.
metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite toimel. Kontrollitava toote pinnale kantakse suspensiooni-raudoksiidi pulbri segu petroolis ja tekitatakse magnetväli. Teiseks kapillaarkontroll, mis põhineb kapillaarjõudude ja vedeliku kasutamisel pinnadefektide avastamiseks. Kolmandaks ultrahelimeetod, mis põhineb ultraheli (2-5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse kindla selle materjalile omase kiirusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hälvetelt. Neljandaks radiograafia meetod, mis põhineb kontrollitava toote kiiritamisel röntgeni- või gammakiirtega. Kiirgus neeldub kontrollitavas tootes. Defektide kohal neeldub kiirgust vähem, mis on nähtav röntgenfilmidel. Kuna tegemist on õhukese materjaliga, mis eeldab, et õmblus on ühekihiline, siis ei ole mahumeetodeid defektide avastamiseks vaja kasutada.
kohtadesse, sammuti eeldab katsetehnika ka piisava fookuskauguse säilimist objektiivi ja detaili vahele, et saadaks terav kujutis Katsetamisega kaasneb suur kiirgus oht ja seega tuleb töö katsetamise ajaks peatada Ultrahelikontroll (UT) Ultrahelimeetod põhineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse sellele materjalile omase sagedusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hävingutelt ja piirpindadelt nagu näidatud joonisel UT-ga on võimalik avastada mittepoorsete materjalide sees esinevaid hälvinguid nagu: poorid, praod, kahanemistühikud, kihistumine, tahked lisandid jms. Kontrolliobjektideks võivad olla lehtmaterjalid, keevisõmblused, valandid jms. Hälving on üldjuhul avastatav olenemata katseobjekti kujust ja hälvingu suunast. Purustav kontroll - kontrolli liik, mille tagajärjel kontrollitav detail/õmblus/objekt purustatakse.
annaabi.ee 
