..", või esitada küsimusi, näiteks: "Kas sinu seisukoht on..." , "Kas ma sain õigesti aru, et..." Proovige rääkida kordamööda, et mõlemad vestluspartnerid saaksid teemat arutada ja oma mõtteid avaldada. Kuulamist võib toetada sõnadega: "Just, täpselt, tõesti, olen nõus, jah, see küll sobib, ma arvan, et..." Kuuldu ümbersõnastamine näitab vestluspartnerile, et olete teda tõepoolest tähelepanelikult kuulanud ja mõtlete temaga kaasa. Hea, kui tagasipeegeldamisel saate kasutada osaliselt vestluspartneri kasutatud sõnu, kuna siis tekib mõlemal osapoolel tunne, et olete ühel lainel. Tasub ka jälgida hääletooni, kõne tempot ja hääle tugevust, et oleks kergem kuulata ja aru saada, kuna liiga tugev hääl väsitab, liiga vaikset häält on raske tähele panna, kaasvestlejaga samas tempos püsimine aga jätab endast parema mulje. Ametlikul vestlusel ei tohiks rääkijat küsimustega katkestada enne, kui ta on oma mõtte lõpetanud
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda
annaabi.ee 
