Selliste tsisternide stabiliseerimisvõime ulatub 50%-ni. (Vt. Tahvel 5.XVIII ja Joon. 5.18.). 5.6. Juhitavus. Vaata Tahvel 5.XIX. Kohe peale rooli diametraaltasandist välja keeramist alustab laeva raskuskese roolile- hele mõjuvate jõudude toimel liikuma mööda kõverjoont, mida nimetame tsirkulatsiooniks. Manöövri esimestel hetkedel toimub liikumine pöördele vastupidises suunas sest jõud Ry lükkab laeva külgsuunas. Kaugust lt, mille võrra laev kõrvale triivib, nimeta-takse tagasinihkeks Joon. 5.19. Varsti aga hakkab laev pöörduma rooli mõjul ettenähtud suunas ja tema raskuskese hakkab
Juhitavusega seonduvat käsitletakse põhjalikult kursuses „Laeva juhtimine“. Kohe pärast rooli pikitasandist välja keeramist alustab laeva raskuskese roolilehele mõjuvate jõudude toimel liikuma mööda kõverjoont, mida nimetame tsirkulatsiooniks (Joon. 3.37). Manöövri esimestel hetkedel toimub liikumine pöördele vastupidises suunas sest jõud Ry lükkab laeva külgsuunas. Kaugust lt, mille võrra laev kõrvale triivib, nimeta-takse tagasinihkeks Varsti aga hakkab laev pöörduma rooli mõjul ettenähtud suunas ja tema raskuskese hakkab liikuma mööda korrapärast ringjoont. Laeva diametraaltasandi ja liikumissuuna vaheline nurk, triivinurk jääb sealjuures konstantseks. Rooli maksimaalse kalde puhul 35o on triivinurk tavaliselt 12-15o. Kaugust, mille läbib laeva raskuskese manöövri algusest kuni laeva pöördumiseni 90 o le nimetatakse edasinihkeks.
annaabi.ee 
