Nii välditakse tühjal ja osaliselt koormatud sõidukil pidurimehanismide ülekoormamist. Veokil kasutatakse pidurdusjõu regulaatorit tagateljel, täishaagisel nii esi- kui tagateljel. Pidurdusjõu regulaatorit nimetatakse vahel tema saksakeelse nimetuse järgi ALB regulaatoriks (Automatische Lastabhängige Bremskraftregelung). Mehaaniline pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaator kinnitub auto raamile ja ühendatakse hoovastiku ning elastse elemendi abil tagasillaga. Koormata sõidukil paikneb hoob (j) äärmises alumises asendis. Koormuse kasvades liigub hoob (j) ülespoole ja koos temaga ka nuki (i) mõjul klapi tõukur (h). Jalgpiduri kraanist ava (4) kaudu sisenev suruõhk lülitab pidurdusjõu regulaatori pidurdusasendisse ja peale klapi (k) avanemist pääseb suruõhk ava (2) kaudu pidurikambritesse. Klapi (k) avanemise kestus sõltub hoovastiku ja nuki (i) asendiga määratud diafragma (e) aktiivpindalast. Väiksema
CE autorong, mille veduk on C-kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel D auto, millel peale juhikoha on rohkem kui 8 istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks; sama auto koos kerghaagisega DE autorong, mille veduk on D-kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem, kui kerghaagisel R juhitava esisillaga ratastraktor või liikurmasin, haagisega või ilma T liigendraamiga ratastraktor või juhitava tagasillaga liikurmasin, haagisega või ilma, ja muu ratastraktor või liikurmasin , mis ei kuulu R-kategooriasse TERMINID · Kategooriate all mõistetakse mootorsõidukite jaotamist juhtimisõiguse seisukohalt vastavalt Alamkategooriad: A1 mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 cm³ ja võimsus ei ületa 11 kW B1 kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg ja valmistajakiirus on üle 50
Enamasti tuleb tagasilla remondiks tagasild kere küljest lahti teha ja alles siis saab korralikult tõõle asuda. Tagasilla hooldustööd seisnevad peamiselt õlo vahetamises ja vaatamises ega ei esineks kahjustatud detaile. Tagasilla põhilisteks remonditavateks kohtateks on puksid ja laagrid ning ka stabilisaatorvarda puksid. Ja ka differentsiaal kipub mõnesaja tuhende kilomeetri läbimisel hakkama undama. Kui need asjad korras hoida, siis enamasti tagasillaga mingeid probleeme ei teki. 29 25. Kasutatud kirjandus M. RUNETS, ,,Automehhaniku Käsiraamat" Kirjastus ,,Valgus" 1983 K. ALEKSIUS, A. PALU, ,,Sõidu Autod" 1987 G. NAGULA, V. KALLISKI, A. MANZON, ,,Teise liigi autojuhi õpik" 1985 30
annaabi.ee 
