Lään muutub ajapikku jagatavaks. Vasalli vanim poeg rüütliks, noorim vaimulikuks. Kui sõjameestest vendi mitu, võidi lään neile pärandada UNA MANU põhiselt st valdati koos, kui keegi suri, siis tema osa jagati ülejäänute vahel ära. Ühele isikule eriläänid, nii võis isa anda kaasavaraks ühe lääni, pärandada lastele erinevaid lääne. Hiliskeskajal laieneb lääni pärimisõigus, varem piirnes poegadega, hiljem jaguneb uutele sugulusastmetele ja naistele. Lääni tagasilangemise senjöörile tõenäosus väheneb. Lääni ostetakse, panditakse müüakse. Läänist saab omand, jäädes formaalselt lääniks. 14. sajandi läänimeesteks ka mitteaadlikke, linnakodanikele lään pandina kui aadlik pandib ja ei jaksa tagasi osta. Linnadele vähem võimu. Hiliskeskajal võis ühes külas kuuluda maa ühele, kohtuõigus teisele ja maksud kolmandale. Linnad/valitsejad koondavad võimu haarates ühel teatud territooriumil võimu ja õigused enesele.
hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Omanik võib nõuda ka enda nimele kandmise asemel hoonestusõiguse ülekandmist tema poolt nimetatud isikule. Omaniku nõudeõigus aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada eelkirjeldatud asjaoludest, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.(AÕS § 2441) Nimetatud tagasilangemise nõude esitamisel on omanik kohustatudtasuma hoonestajale hüvituse, v.a. juhul, kui on eelnevalt kokku lepitud hüvituse välistamises. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus. Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, siis ei tohi hüvitis olla väiksem kui 2/3 hoonestusõiguse harilikust väärtusest. Ka jäävad püsima hoonestusõigust koormav hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale