Rootsi ajal oli väga aktuaalne teema "nõidade" hukkamine. Kuna inimesed kartid uuendajaid ja kõike, mida nad ei mõistnud, siis hakati paljusid pidama nõidadeks. Tihtipeale hoiduti näiteks teadlastest, kuna nad tegelesid milllegi uurimisega, mis oli tavainimeste jaoks lihtsalt liiga arusaamatu. Nõidadeks peeti ka tarku, kes tegelesid teiste ravitsemisega ning kahtlustele järgnesid ka enamasti karistused. Karistusi oli leebemaid, kuid ka mitte nii leebeid. Kõige tagasihoidlikumateks karistusteks võib pidada maalt välja saatmist ning ihunuhtlemist. Julmemateks olid näiteks giljotineerimine ehk pea maha raiumine, tuleriidal elusalt põletamine, keevasse vette inimese viskamine. Kui inimene peale neid hukkamisviise ellu jäi mingil imekombel, siis sai kindlalt veenduda, et ta on nõid, kuna selliseid asju ei tohiks tavaline inimene üle elada. Kui inimene hukkus, siis tuli välja, et ta oli ikka normaalne tavaline inimene, kes oli süüst vaba, kuid siis oli juba
Nõukogude Venemaa juhtkonna rakendatud meetmeid, mille eesmärgiks oli kõikide eelmiste institutsioonide kaotamine, võib pidada kõige laiaulatuslikemateks. Kõik kolm Nõukogude põhiseadust olid tegelikult igal astmel parteile allutatud. Oma täielikku ülemvõimu teostas partei Keskkomitee kaudu, mis omakorda jagunes Orgbürooks, Poliitbürooks ja Kontrollkomisjoniks. Ka natside liidrid taotlesid poliitilisi muudatusi, kuid võrreldes NSV Liiduga osutusid toimunud muudatused tunduvalt tagasihoidlikumateks. Vana süsteemi täieliku väljajuurimise asemel piirdus Hitler ainult mõningate käremeelsete muudatustega. Näiteks andis ta Õigusaktiga (Enabling Bill) täitevvõimule erakorralised volitused ning ühendas põhiseadusevastaselt presidendi ja kantsleri ametikoha. Mussolini aegne Itaalia järgis pigem Saksamaa kui NSV Liidu arengumudelit. Muudatusi oli siiski vähe. Monarhia jäi püsima ja sai lõpuks Duce-vastase opositsiooni keskpunktiks. Mujal
2001. aastal avastas Hedvig enda jaoks eesti keele ilu ja tema plaat ,,Tule mu juurde" aitas tal saada pärjatuks parima naisartisti kui ka parima jazz ja blues´i lauliku tiitliga. 2003. Aastal sai Hedvigust esimene eestlasest jazzmuusik, kes saanud rahvusvahelise plaadilepingu. 2005. Aastal ilmus tal plaat ,,You bring me joy" koos oma elukaaslase ja kitarrimängija Andre Maakeriga. Aastatel 2008 ja 2009 on Hedvig andnud välja veel 2 plaati, kuid ise peab ta neid tagasihoidlikumateks, sest pole olnud poja kasvatamise kõrval piisavalt aega pühenduda albumite ja muusika tegemiseks. Hedvig Hanson armastab laulda armastusest. Kasutatud materjalid: 9. Klassi muusikaõpik http://et.wikipedia.org/wiki/Jazz http://et.wikipedia.org/wiki/Hedvig_Hanson
annaabi.ee 
