Riigiduumad • rahvaesindus - Riigiduum • valiti Eestist 5 saadikut, nende seas üks venelane • baltisakslased jäid esinduseta • valitsus ei võtnud duumat tõsiselt - esimene duuma saadeti laiali • 3. juuli 1907 saadeti ka teine Riigiduuma laiali • kehtestati senisest palju reaktsioonilisem valimisseadus • Baltimaade kindralkuberneri juures moodustati Erinõukogu, mis läks laiali, kuna ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove • eestlased saavutasid edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil, baltisakslaseid tõrjuti tagaplaanile 40. Esimene maailmasõda- 3. august 1914- 18. nov. 1918 • Sõdijad: Keskriigid( Sm, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antand (Inglismaa, Pr, Vm)- 75% maailma elanikest. • Patriootlikud meeleolud- mingi vabatahtlikult (mitukümmend tuhat eestlast) vene sõjaväkke.
Opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. II Riigiduuma saadeti laiali 3. Juulil 1907, kehtestati valimisseadus. III ja IV duumasse pääsesid Eestist 3 baltisakslast ja 2 eestlaste esindajat. Eestlaste-lätlaste seadusprojektid ei leidnud toetust ning lükati tagasi. Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul ei läinud ka hästi eelnõud ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove ja 1907 aastal läks Erinõukogu laiali. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 40. Esimene maailmasõna 1914. juulis puhkes Esimene maailmasõda, mille üheks tulemuseks oli Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, tsehhid ja slovakid. Meeleolud sõja alguses. Eestlased ei tundnud vähimatki soovi sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa" eest
annaabi.ee 
