Presidendile. Kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. Kodune kontrolltöö. Jälgida Eestis toimuvat pärast Andrus Ansipi valitsuse tagasiastumist ja põhiseaduse § 89 alusel toimuvaid protsesse. 1. Miks Andrus Ansip esitas tagasiastumispalve ? Andrus Ansip esitas Eesti Vabariigi Presidendile tagasiastumispalve 2. Kellele teeb Vabariigi President ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks? Põhjendus. Eesti Vabariigi Presindent Toomas Hendrik Ilves teeb uue valitsuse moodustamiseks ettepaneku reformierakondlasele Taavi Rõivasele, sest esialgne kandidaat Siim Kallas(reformierakond) loobus kandideerimisest . Põhjuseks tõi ta tema vastu suunatud
Generaalstaadid Privilegeeritud rühmitised parlamentides takistasid reformikatseid igal sammul.Pariisi parlament keeldus 1787. Aastal tunnustamast uut maamaksu jõukatele kodanikele, maks tuli jõuga läbi suruda ja parlament läks maapakku.Lootes nii reformiprogrammi tõhusamat elluviimist saavutada, tegi rahandusminister Brienne ettepaneku asendada kõik parlamendid üheainsa koguga.Tugev vastuseis ettepanekule sundis Louis XVI kavandatud meetmeid tühistama ja Brienne`i tagasiastumispalve rahuldama.Reformid olid blokeeritud ja üha suureneva rahutuse olukorras püüti lahendada tekkinud ummikseisu, kokku kutsudes generaalstaadid, mis polnud kogunenud enam 173 aastat.Generaalstaatidesse kuulusid kolme ühiskonnakihi aadli, kirikutegelaste ja lihtkodanike ehk kolmanda seisuse esindajad.Valimisviisis mitte eriti kindel Louis XVI lubas kolmandale seisusele kahekordse esindajate arvu, 300 asemel 600, et tasakaalustada ülejäänud kaht seisust, kuna kuningas nähtavasti aimas, et
baltisakslased, alles pärast nende ärakuulamist anti ühel istungil sõna ka eestlastele ja lätlastele). Balti komisjoni otsus: Balti küsimust ei saa otsustada väljaspool Venemaal toimuvat kodusõda, selleks tuleb oodata aga selle lõppu. Arusaadavalt oli Eesti delegatsioon Pariisis toimuvast pettunud, eriti teravalt väljendas seda Jaan Poska. Pska pettus Pariisi lõplikult, esitas valitsusele tagasiastumispalve. Jäi välisministriks veel mõnevõrra edasi ja paljuski tema algatusel jäi lähenemine Nõukogude Venemaal ja Tartu rahukonverentsi korraldamine. 2. veebruari 1920 NSV Venemaa tunnustas de jure Eesti riiki, tegemist ühepoolse tunnustamisega. Ega see tunnustamine mingit läbimurret ei toonud. Separaatrahu sõlmijana Eesti renomee mõnevõrra kannatas. Mingisuguseid uusi tunnustusi ei tulnud, v.a üks: Soome tunnustas de jure Eesti riiki 7. juunil 1920. Aga ka see ei olnud läbimurre.
annaabi.ee 
