Peaminister nimetab pärast ametisse astumist korraldusega kaks ministrit, kes asendavad peaministrit tema äraolekul, ja määrab kindlaks oma asendamise järjekorra. See korraldus tuleb teha teatavaks valitsuse esimesel istungil. Kui aga asendajaks määratud ministrid on ära, siis asendab peaministrit eluealt vanim kohalolev minister. Peaministrit asendaval ministri õigused erinevad peaministri õigustest selle poolest, et asendav minister: 1) ei tohi esineda Riigikogu ees valitsuse tagasiastumisavaldusega. Erandina peab ta esinema valitsuse tagasiastumisavaldusega, kui valitsuse tagasi astumise põhjuseks on peaministri surm; 2) ei tohi teha presidendile ministri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise ettepanekut; 3) ei tohi juhatada valitsuse istungit, kus otsustatakse siduda seaduseelnõu vastu võtmine usaldusküsimusega. Peaministrit asendav minister kirjutab dokumentidele alla oma ametinimetuse ja sõnad "peaministri ülesannetes", näiteks "justiitsminister peaministri ülesannetes."
teadmatusse kaugusesse, need ei olnud ajaliselt piiratud. Jaanurai lõpuks Maanõukogu juhatus otsustas kokku kutsuda veel ühe erakorralise istungjärgu, mis avati 01.02, algas protestikirjade ettelugemisest. Protestijate toetuseks astusid välja sotsdemid, esseerid (vasakp), ja paljud teised erakonnad. Neid toetas ka Maanõukogu juhatus ja eriti selle esimees Aado Birk. Ei langetatud küll mingit konkreetset otsust, kuid andis tunnistust, et Maanõukogul on kadumas usaldus AV vastu. AV esines tagasiastumisavaldusega. Tagasiastumisest teatas ka ülemjuhataja Johan Laidoner. Nii järsk reaktsioon kainestas Maanõukogu saadikuid tunduvalt. Sõda aga ei olnud kaugeltki läbi, ei tahetud valitsuskriisi ja ülemjuhataja lahkumist. Leiti, et kriitikas on 56 mindud üle piiri. AV pälvis taas Maanõukogu kiituse ning Maanõukogu juhatus vahetati hoopis välja, juhatuse esimehe kohale asus Kaarel Parts. Maanõukogu (MNK)
annaabi.ee 
