tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise piirangut ei kohaldata ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab tekkinud kahju kindlustusandja. TAGANEMINE JA ÜLESÜTLEMINE Nimelt nimetatakse lepingu lõpetamist ülesütlemiseks siis, kui pooltel ei teki tagasiandmiskohustusi ja taganemiseks siis, kui võib eeldada ka tagasiandmiskohustuste tekkimist. LEPINGUST TAGANEMINE Lepingust taganemine on võlasuhte lõppemise tehinguline alus. Taganemisõiguse teostamise eeldused võivad olla kokku lepitud lepingus või tuleneda seadusest. Lepingust taganemisõigus võib olla kokku lepitud otseselt lepingus või kaudselt käitumisega. Taganema peab mõistliku aja jookusl § 118. § 118. Taganemise lubamatus (1) Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei
Siis kohaldatakse taganemise kohta sätestatut. Taganemise ja lepingu ülesütlemise piiritlemise alused ei ole seaduses väga selgelt välja toodud. Siiski võib erinevate ülesütlemise või lepingust taganemise õigust reguleerivate sätete puhul näha, et järgitud on nende kahe lepingu lõpetamise liigi olemuslikku erisust. Nimelt nimetatakse lepingu lõpetamist ülesütlemiseks siis, kui pooltel ei teki tagasiandmiskohustusi ja taganemiseks siis, kui võib eeldada ka tagasiandmiskohustuste tekkimist. Tarbijalepingutest taganemine või ülesütlemine Tarbija taganemisõigust reguleerivate erinormide sisseviimine võlaõigusseadusesse oli vajalik selleks, et viia Eesti võlaõigusseaduse regulatsioon vastavusse Euroopa tarbijaõiguse nõuetega, tagades tarbijatele, kes sõlmivad lepingud Eestis, samasugused õigused, nagu neil on Euroopa Liidu ühtses majandusruumis. Seadusega võib teatud konkreetsete lepingute puhul olla keelatud ühe või teise lepingupoole seadusest
Siis kohaldatakse taganemise kohta sätestatut. Taganemise ja lepingu ülesütlemise piiritlemise alused ei ole seaduses väga selgelt välja toodud. Siiski võib erinevate ülesütlemise või lepingust taganemise õigust reguleerivate sätete puhul näha, et järgitud on nende kahe lepingu lõpetamise liigi olemuslikku erisust. Nimelt nimetatakse lepingu lõpetamist ülesütlemiseks siis, kui pooltel ei teki tagasiandmiskohustusi ja taganemiseks siis, kui võib eeldada ka tagasiandmiskohustuste tekkimist. Tarbijalepingutest taganemine või ülesütlemine Tarbija taganemisõigust reguleerivate erinormide sisseviimine võlaõigusseadusesse oli vajalik selleks, et viia Eesti võlaõigusseaduse regulatsioon vastavusse Euroopa tarbijaõiguse nõuetega, tagades tarbijatele, kes sõlmivad lepingud Eestis, samasugused õigused, nagu neil on Euroopa Liidu ühtses majandusruumis. Seadusega võib teatud konkreetsete lepingute puhul olla keelatud ühe või teise lepingupoole seadusest