sundolukorras või kogenematuse tõttu. See aga tähendab, et norme, mis võimaldaksid liigkasuvõtjalikud lepingud tühiseks lugeda, ei saa realiseerida kohtu enda algatusel, eriti 14 http://www.riigikohus.ee/vfs/1352/TehinguHeadeKommeteVastasus_MargitVutt.pdf 20 kui tarbija ei ole kohtus esindatud. Tagaseljaotsused on aga kiirlaenu-kohtuasjades pigem reegel kui erand. Seda võib pidada peamiseks põhjuseks, miks liigkasuvõtmise-vastased normid Eesti õigusruumis praegusel hetkel ei toimi15. Teiseks põhjuseks saab lugeda maksekäsu kiirmenetluse kasutamist krediidiandjate poolt võlgnevuste kohtu kaudu sisse nõudmisel, lootuses, et võlgnik ei esita etteantud tähtaja (15 päeva) sees vastuväidet. Kui vastuväidet ei esitata, ei kontrolli kohus nõude õigsust
a. 3 HMKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 5.oktoober 2015.a. 4 TlnRnKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 3. mai 2016.a. 5 Ko nr. 2-16-6789. selles lahendis leidis kohus tuginedes PKS § 103 lg 1 p-le 1 ja 2, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse kolmas punkt määrab, milline on resolutsioon ja kohtu tuginemise hagiavaldusele, täituri õiendile ja teistele kirjalikele tõenditele, kuid ei selgita konkreetsemalt, milles kostjapoolne ülalpidamiskohustuse jäme rikkumine seisneb.6 Tõenäoliselt tagaseljaotsused ei nõua pikemat selgitust, sest vaidluse teine pool pole vasturääkivaid väiteid esitanud, kuid taaskord autori isiklikul arvamusel oleks kohtupooltele selgituseks asjakohane vähemalt viide nt mõnele varasemale lahendile, mis selgitab jämeda rikkumise mõistet. Kolmandaks analüüsiti kohtuotsust nr 2-15-3295, mille keskmeks olid samad küsimused ja õigussätted. Erinevuseks eelnevates lahenditest oli see, et hagejaks oli siinkohal kohaliku
annaabi.ee 
