- piduriga haagise, v.a poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki registrimass, v.a inertspiduriga haagise korral - inertspiduriga haagise korral 3,5 tonni - 2,0-kordne veduki registrimass, kui veduki kõik teljed on veoteljed L kategooria veduki haagise lubatud suurim tegelik mass on 0,5 veduki tühimassi. Suurim lubatud pikkus 1) mootorsõiduk (v.a buss) . . . 12,00 m; 2) täis- ja kesktelghaagis . . . 12,00 m; 3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni selle tagaseinani) . . . 12,00 m; 4) liigendbuss ... 18,75 m; 5) L kategooria sõiduk . . . . 4,00 m; 6) veduk haakes poolhaagisega . . . . 16,50 m; 7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega ning kaksikautorong (reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas asendis), välja arvatud I klassi bussist ning kaheteljelisest bussihaagisest koostatud bussirong . . . . 18,75 m; 8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3 või tema
Kui inimesi oli rohkem, siis võidi koda suurendada, tõmmates kojalatte kaugemale. Kui kojalatid olid tehtud heast puust, võidi need edasi rännates kaasa võtta, muidu jäeti kord juba püstitatud kojasõrestik omale kohale (lähtudes tõdemusest, et ,,kord juba ehitatud asja ei hakka keegi lammutama"). Nii püstkoja sisemuses kui koja lähemas ümbruses valitses väljakujunenud kord. Koja sisemus oli jaotatud kindlateks osadeks. Lävepakust koja tagaseinani olid laotatud kaks pikemat puud, nende vahel hoiti lõkkepuid. Kolde taga asus hoiukoht (poassu), seal säilitati toiduvarusid ja majatarbeid. Koldetagust osa on peetud n-ö ,,puhtaks kohaks", koolasaamid hoidsid seal ka pühasid esemeid, hilisemal ajal näiteks ikooni. Kolde asemel kasutasid koolasaamid hilisemal ajal suitsuavast välja ulatuva korstnaga raudahju. Kahel pool tuleaset olid kohad, kus päeval istuti ja öösel magati (loaidu) ja mis kaeti suvel vaevakase okstega, talvel
annaabi.ee 
