aksonid. Ventraaljuure kaudu väljuvad seljaajust motoorsete närvirakkude aksonid. Sensoorse sisendi töötlus seljaajus: 1. sensoorsed retseptorid registreerivad stiimuli 2. sensoorsed neuronid spinaalnärvi dorsaaljuure ganglionis saadavad oma aksoneid kolmes võimalikus suunas 3. närviimpulss kulgeb mööda aksonit otse peaaju suunas osana ülenevast sensoorsest traktist 4. närviimpulss kulgeb mööda aksonit hallaine tagasarve ja pärast sünaptilist ühendust interneuronitega kulgeb nende aksoneid mööda üles peaaju suunas 5. närviimpulss kulgeb hallaine tagasarve interneuronitesse, mis loovad sünaptilise ühenduse motoorse neuroniga, mis on osaks spinaalrefleksi kaarest Motoorse väljundi töötlus seljaajus: 6. peaaju motoorsetest keskustest saabuvad aksonid ühinevad alaneva motoorse juhteteega valgeaine eesväädis ja vabastavad oma virgatsaine sünapsis mõne hallaine eessarve
Seljaaju on lülisambakanalist lühem ning lõpeb esimese nimmelüli tasemel ning moodustab alumistes segmentides nimme- ja ristluulülisamba kanalis närvikimbu, mida nimetatakse hobusesabaks (cauda equina). Seljaaju keskmes asub närvirakkudest rikas hallollus, mida ümbritseb närviteedest koosnev valgeollus. Hallollusel on ristlõikes liblika kuju. Eesmised tiivad moodustavad esisarved, millest lähtuvad eferentsed (eemalejuhtivad) spinaalnärvide motoorsed juured. Tagatiibade (tagasarve) juures lõpevad aferentsed (juurdetoovad) tundlikud tagumised kaarjuured, mille närvirakud ei asetse seljaajus, vaid kaarjuurtes enestes. Valgeollus, mis ümbritseb hallollust, koosneb tõusvatest ja laskuvatest pea- ja seljaaju vahelistest närviteedest. Tõusvate teede hulka kuulub tagakeelikutrakt, mis juhib kõik tunde- ja sensoorsed impulsid peaajusse; laskuvate teede hulka aga külgkeelikus asuv püramidaaltrakt ja ekstrapüramidaaltraktid külg- ja esikeelikus.
annaabi.ee 
